Suri akadeemik Ergo Nõmmiste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/11/11942535t1hcd61.jpg)
Täna hommikul suri pärast rasket haigust akadeemik Ergo Nõmmiste, teatas Eesti Teaduste Akadeemia.
Ergo Nõmmiste sündis 27. juunil 1956. aastal Kiviõlis. 1974. aastal lõpetas ta Nõo keskkooli ning astus Tartu ülikooli füüsikaosakonda, mille lõpetas 1979. aastal. Filosoofiadoktori kraadi teemal «Leelishalogeniidide röntgenelektronemissioon kiiritamisel footonitega energiaga 70-140 eV» kaitses Ergo Nõmmiste Tartu ülikoolis 1991. aastal.
Ergo Nõmmiste teadustöö põhisuunad olid aatomi- ja molekulaarfüüsika, kus eksperimendid tehti gaasfaasmetoodikatega erinevatel MAX-labi kiirekanalitel. Tartu ülikooli füüsika instituudis töötas ta pinnafüüsika suunal, eriti selle praktiliste rakendustega, nagu näiteks metallipindade biofunktsionaliseerimine. Hiljem lisandusid eksperimendiarendus elektrokeemiliste reaktsioonide in situ tingimustes jälgimiseks ja ioonvedelike uuringud kasutades elektron- ja ioonspektroskoopiat ning nende samaaegsuse metoodikat.
Akadeemik Nõmmiste pidas loenguid erinevatest eksperimenditehnikatest, suureskaalalistest teaduskeskustest, aatomi- ja molekulaarfüüsikast lisaks Tartu ülikoolile ka Oulu ülikoolis, Tampere tehnoloogiaülikoolis, Turu ülikoolis ja Max-labis. Tema käe all ja otsesel juhendamisel on töötanud doktorandid nii Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast, Inglismaalt, USA-st ja mujalt.
Akadeemik Ergo Nõmmiste oli Eesti esindaja paljudes rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides. Eestisiselt kuulus ta teaduspreemiate komisjoni, kosmosetehnoloogia ekspertgruppi, füüsikumi ehitamise juhtkomiteesse jne. Ergo Nõmmistet on autasustatud Eesti füüsika seltsi aumedaliga, Tartu ülikooli väikese ja suure medaliga ja Eesti teaduste akadeemia medaliga. 2016. aastal autasustati teda Valgetähe kolmanda klassi teenetemärgiga.