Teadustoetuste taotlemise kord muutub selgemaks

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel.
Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. Foto: Margus Ansu

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel tõdeb teadusagentuuri seitsme esimese töökuu põhjal, et nägeluste vältimiseks tuleb uurimistoetuste taotlemise kord selgemaks muuta.

Tänavu 1. märtsil alustanud Eesti Teadusagentuur alles häälestab oma tööd, aga reedel avasite juba Brüsselis oma esinduse. Milleks on seda tarvis?

See on Eesti teadlaskonna esindus, mis kindlustab alalise kohaloleku ja tegutseb tegelikult juba aprillist saadik. Esindus aitab meil olla kursis Euroopa Liidu teaduspoliitika pudru keetmisega, harmoniseerida meie poliitikat nende omaga.

Esinduses töötab kaks inimest – üks alaline töötaja ning üks stažöör meie ülikoolidest või sihtasutustest, kes vahetub iga kolme kuu tagant. Esindus on võrgustikus sarnaste esindustega teistest Euroopa Liidu riikidest.

Teadusagentuur on esimesed uurimistoetuste taotlemise voorud lõpetanud, aga kuni riigieelarve vastuvõtmiseni ei saa teadlased teada, kes neist agentuurilt järgmisel aastal raha saab, kes mitte?

Jah.

Toetusi on kaht tüüpi: institutsionaalsed ja personaalsed. Ilmselt oleks paslik lühidalt nende sisu seletada.

Personaalsed uurimistoetused, mida on tükiarvult vähem, on mõeldud üksikisikutele või väga väikestele, kuni kolmest teadustöötajast koosnevatele uurimisrühmadele. Osa neist toetustest on mõeldud doktorikraadiga noorte algajate teadlaste esimeseks tõsiseks teadustöö katsetuseks.

Teised on mõeldud otsingulisteks uurimusteks – ainulaadse, tõenäoliselt väga riskantse, aga loodetavasti läbimurdelise teadusliku mõtte läbiproovimiseks.

Kui personaalne uurimistöö osutub viljakaks, on teadlasel võimalik siseneda järgmisse, institutsionaalsesse toetusmehhanismi. See tähendab, et tema töö peab olema oluline mõnele uurimisasutusele.

Seda toetust taotleb tegelikult asutus, kes tõendab, et talle on selline uurimistöö vajalik ning tal on selle tegemiseks tarvilik kompetentsus, infrastruktuur ja uurimistöö plaan.

Institutsionaalsete uurimistoetuste eesmärk on luua stabiilne ja kestev alus teadustöö põhistruktuurile Eesti riigis. Nendeks toetusteks on riigieelarves kolm korda suurem summa kui personaalseteks toetusteks.

Kui palju on teadusagentuuril riigieelarve projekti järgi jagada uurimisraha 2013. aastal?

Sama palju, kui oli tänavu. Personaalseteks toetusteks on jämedalt öeldes seitse miljonit eurot ja institutsionaalseiks 23 miljonit eurot.

Kui palju oli taotlejaid?

Tänavu oli institutsionaalsete toetuste taotlusi 75. Teadusagentuuri eelvaliku järgi võiks neist toetust pälvida 31.

Personaalsete toetuste taotlusi laekus 194, nende hindamine alles algab. Konkurents on väga suur, sest toetuste saajaid võiks arvestuslikult olla umbes kümme korda vähem.

Kas üldpoliitika, mis eristab teadusagentuuri endisest teadusfondist, näeb ette, et uurimistoetusi jagatakse vähemaile, aga suuremais summades?

Reformi üks eesmärke oli, et uurimistoetused peaks katma kõik teadustöö kulud. Varem andsid toetused vaid osa tööks vajalikust rahast.

Personaalsete toetuste puhul on seda joont järgida lihtsam, võrreldes teadusfondi ajaga väheneb tõesti nende tükiarv. Küll ei õnnestunud rakendada täiskulu mudelit ühe korraga institutsionaalsete uurimistoetuste puhul. Kui reformi käivitati, loodeti, et rahastus riigieelarvest kasvab, aga kasvu ei tulnud. Küll peaksime suutma suurendada teadlaste palku.

Kui rahastamise kogumaht edaspidi ei kasva, peame kas vähendama toetuste arvu või jätkama osalist rahastamist. Tõenäoliselt pole meil pääsu toetuste arvu vähendamisest ja tuleb hakata tegema teravamaid valikuid kui seni. See pole kerge, sest ega kehvi tegijaid enam alles jäänud pole.

Kui suur summa peaks riigieelarvest tulema, et täisrahastust oleks võimalik rakendada kohe?

Selle vastuse jään võlgu. Praegu kulub teaduse rahastamiseks 1,62 protsenti SKTst. Pool tuleb erasektorist, pool riigilt. Aastaks 2020 on strateegilistes kavades ette nähtud, et protsent tõuseb kolmeni ja erasektorist tuleb juba kaks kolmandikku rahast.

Sellises olukorras suudaksime küll oma teadlaskonna ülal pidada ja teadlaste-inseneride hulka isegi suurendada. Strateegiline eesmärk on kasvatada nende hulka umbes kümme protsenti.

Kirjutasite ajakirjas Universitas Tartuensis, et institutsionaalsete uurimistoetuste esimene taotlusvoor korraldati liiga kiiresti. Kas toetuse taotlejaid ei õnnestunud õiglaselt kaaluda, tehti juhuslikke otsuseid?

Ei. Hindamisnõukogu töötas väga hästi. Kiirustamise all mõtlesin, et taotluste esitamise korras peaks olema selgemalt sätestatud, kuidas tagada, et ülikoolid esitaks taotlusi, mis on väga põhjalikult läbi kaalutud juba ülikoolis endas.

Siis ei tekiks sellist nägelust, nagu tekkis nüüd sotsiaalteadlaste ja humanitaarteadlaste vahel, kes süüdistasid teadusagentuuri, et valikumehhanism pole õige. Aga eelvaliku, millised teadussuunad on ülikoolidele olulised, peaks tegema ülikoolid ise.

Järgmiseks aastaks tuleb korda täpsustada. Ka meie hindamisvormid ja tehniline dokumentatsioon pole veel piisavalt hästi läbi töötatud, piisavalt selge.

Kuidas on minimeeritud risk, et mõni uurimistoetusest ilma jäänu saaks väita – hindamine polnud objektiivne, raha jagati tutvuse alusel?

Eestis poliitikute või teiste mõjukate isikute survet teadusagentuuri hindamisnõukogule küll tunda pole. Teaduse tulemuslikkuse hindamine on aga muidugi keeruline.

Selleks, et minimeerida subjektiivset momenti, oleme pannud huvide konflikti vältimisele väga tugevat rõhku. Kuna riik on väike ja kõik kõigiga kuidagi seotud, ei saa huvide konflikti siiski täielikult välistada. Seda taotledes peaksime hindamise Eestist üldse välja viima.

Eesti Teadusagentuur

• Tänavu 1. märtsil tööd alustanud Eesti Teadusagentuur (ETAG) on riigi sihtasutus, mis loodi Eesti Teadusfondi alusel ning millega liideti SA Archimedes teaduskoostöö keskus.

• ETAG korraldab teadlaste uurimistoetuste (institutsionaalsed ja personaalsed) saajate valimisi ja teadlaste osalust rahvusvahelistes teadusprogrammides, analüüsib intellektuaalse omandi teket ja kasutust, hindab uurimistoetuste kasutamise tulemuslikkust ning teadusinfo avalikku kättesaadavust.

• Personaalsete uurimistoetuste saajad otsustab teadusagentuur. Institutsionaalsete uurimistoetuste saajad kiidab agentuuri ettepanekul heaks või lükkab tagasi haridus- ja teadusminister.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles