Tuleviku bussipeatus valgustab end ise

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli tehnikamaja katusele paigaldatud väikese päikesepaneeli abil töötab miniatuurne valgustuslahendus hästi aasta läbi. Doktorant Priit Pikk.
Maaülikooli tehnikamaja katusele paigaldatud väikese päikesepaneeli abil töötab miniatuurne valgustuslahendus hästi aasta läbi. Doktorant Priit Pikk. Foto: Sille Annuk

Ees ootav elektrienergia hinnatõus paneb tahes-tahtmata mõtlema: mis oleks, kui tõmbaks üldse juhtme seinast? Päikeseenergiast vaimustunud noored teadlased just selliseid võimalusi otsivadki.

Vennad Priit ja Tiit Pikk ehitasid maaülikooli tehnikainstituudi energiaklassis valmis miniatuurse päikesepaneel-juhtimissüsteemi, mille esialgsete katsetuste tulemused näitavad, et see suudab aasta läbi valgustada bussiootekoda ja kuvada ekraanile bussi saabumise aega. Katsesüsteem koosneb väikesest päikesepaneelist, pisikesest akust, regulaatorist ja juhtimisseadmetest.

Nüüd töötavad vennad juba suurema süsteemi kallal, mis on plaanis paigaldada ühele Tartu bussiootekojale. «Praegu skaleerime pilootprojekti suuremaks ning projekteerime täpsemat lahendust. Samas arvutame, kui võimsaid komponente on tarvis, et süsteem töötaks,» selgitas maaülikooli doktorant ja tehnikainstituudi energiaklassi juht Priit Pikk.

Paneel posti otsa

Iseseisev valgustussüsteem on plaanis püsti panna maaülikooli tehnikamaja kõrval asuvas ootekojas Kreutzwaldi tänavas.

Asukoht pole katseks just soodne: läheduses kasvavad hõbekuused, kaugemal seisab aga ühiselamu Torn. Et päikesevalgus ka pimedamal ajal nagu praegu päikesepaneelile paistaks, tõstetakse see ligi kümne meetri kõrgusele tänavavalgustusposti otsa.

Esialgsete arvutuste järgi piisab päikesepaneelist, mille võimsus on 250 vatti. Selleks peab paneeli pindala olema 1,6 ruutmeetrit. Paneel laeb päevasel ajal akusid, mis on kavas paigutada pooleteise meetri sügavusele maa alla soojustatud kesta sisse. Akude maht peaks olema 180 ampertundi ehk piisab ühest suurest veoauto akust.

Koos päikeseelemendi ja akuga maksaks süsteem 1200–1300 eurot.

Ametnikud skeptilised

Akudega hakkab tööle paviljoni LED-valgustus, samuti bussiinfotabloo, mis suudaks teha päringuid linna serverisse, et kuvada ekraanile reisija silme ette bussi saabumise aeg.

Et energiat kokku hoida, rakendub süsteem tööle üksnes siis, kui ootekotta tuleb inimene. Kogu pika sügisöö ei suuda niisugune lahendus lampe põletada. «Iga liigselt kulutatud milliamper on priiskamine,» tõdes Pikk.

Teadlase sõnul on valgustus mõeldud turvatunde tekitamiseks. Nii eredat valgust lambid ei paku, et näeks raamatut lugeda.

Linnavalitsusest teadlaste tööga tutvumas käinud Tartu ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona leidis, et mõte on väga hea, ent tunnistas, et teda valdab ka umbusk. «Ei ole kusagil lähinaabruses selliseid toimivaid lahendusi näinud,» ütles ta.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak leidis samuti, et idee on väga tervitatav, mujal maailmas püütakse samuti aktiivselt päikeseenergiat ära kasutada. Liiatigi on Tartus paljudesse ootekodadesse juhtmete vedamine väga keeruline. Küll aga pelgas ta, kas süsteem ikka on piisavalt vandaalikindel. «Meil ei kipu ootekojadki püsti püsima,» nentis Haak.

Päikesepaneelsüsteem

• Bussiootekoja aasta läbi valgustamiseks on vaja 250 W võimsusega päikesepaneeli, 180 Ah mahutavusega akut, säästlikke LED-lampe, otsest päikesevalgust süsteemi laadimiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles