Vene president Vladimir Putin avalikustas reedel uue 50 miljardi dollari (38 miljardit eurot) suuruse kava, mis näeb ette uue kosmodroomi ehitamist, kust inimesed hakkavad kümnendi lõpus kosmosesse lendama.
Venemaa eraldab ambitsioonikale kosmoseprogrammile 38 miljardit eurot
12. aprill 2013, 23:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpselt 52 aastat pärast seda, kui Juri Gagarinist sai esimene kosmoselennu teinud inimene, inspekteeris Putin uut Vostotšnõi kosmodroomi Amuuri oblastis.
Putin ütles Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) viibiva rahvusvahelise meeskonnaga rääkides, et loodetavasti toimub esimene start Vostotšnõi kosmodroomilt 2015. aastal ning esimene mehitatud lend stardib kolm aastat hiljem.
Venemaa on teinud seni kõik stardid Bajkongõri kosmodroomilt Kasahstanist, kuid seda on hiljuti varjutanud üürivaidlused Kasahstani võimudega.
Vene kosmoseprogrammi on viimastel aastatel kahjustanud mitu mehitamata sondi ja satelliidi nurjunud starti, kuid Putin lubas, et Moskva eraldab programmile rohkem raha. Presidendi sõnul kulutab riik aastail 2013-2020 kosmosesektorile 1,6 triljonit rubla (38 miljardit eurot), mis märgib kosmoseriikide seas suurimat kulutuste kasvu.
Riigipea nurises, et Venemaa on jäänud konkurentidest maha teistes kosmosevaldkondades peale mehitatud lendude, mis on kaua olnud Vene kosmoseprogrammi prioriteediks ja mille tõttu kiratsevad teised projektid.
Üks piinlikumaid ebaõnnestumisi oli seotud kosmosesond Phobos-Gruntiga 2012. aastal. Ligi 170 miljonit dollarit maksma läinud Phobos-Grunt pidanuks maanduma ühel Marsi kahest kuust Phobosel ning tooma sealt pinnaseproove, ent 9. novembril startinud kosmoseaparaat takerdus Maa orbiidile ning nurjusid kõik Vene ja Euroopa kosmoseagentuuri katsed see taas tööle saada.
Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmose direktor Vladimir Popovkin teatas reedel, et agentuur hakkab alates 2015. aastast kosmoseaparaate Kuule lennutama, seal on edaspidi kavas luua jaamad ja observatooriumid.
Tema sõnul on Kuu hõivamise projekt kuni 2030. aastani kavandatud nii, et suurendada võimalusi ja luua «alus edasisteks lendudeks, seal hulgas Marsile».