Orangutanid söövad surnud järglasi

Teadlaste sõnul pole orangutanide juures sellist kannibalistlikku käitumist varem märgatud, kirjutab BBC.

Uurijad nägid kahte emast orangutani oma poegade jäänuseid söömas ning nende arvates võis sellise käitumise esile kutsuda lein ja rasked elutingimused.

Inimese kõrval on šimpansid seni olnud ainukesed, kelle hulgas on kannibalismi, oma liigi isendite söömist täheldatud.

Arvatakse, et kannibalismi harrastavad ka gorillad, kuid selle kohta puuduvad konkreetsed tõendid.

«Meil on andmeid šimpanside ja gorillade kannibalismi kohta, kuid mitte kunagi varem ei ole seda  täheldatud orangutanide juures,» sõnas briti teadlane David Dellatore.

Dellatore oli Indoneesias Sumatral asuva Gunung Leuseri rahvuspargis elavate orangutanide käitumise tunnistajaks.

Dellatore uuris vangistuses kasvanud ja hiljem loodusesse tagasi lastud orangutane.

Teadlane pani tähele, et hoolimata keelust püüdsid rahvusparki külastavad turistid loomi paitada. Selle tõttu hakkas ta orangutanide tervislikku seisundit jälgima.

Oma uuringu jooksul nägi ta kaks korda, kuidas emasahvid surnud järglaste jäänuseid sõid.

«Jälgisin Edita nimelist ahvi, kelle poeg suri. Ka mu assistent Tumino nägi, kuidas orangutan poja jäänuseid sõi. Meil oli seda raske uskuda. Kuu aega hiljem jälgisin teist emaslooma Ratnat, kes samuti oma poja jäänuseid sõi,» meenutas uurija.

Dellatore jätkas, et orangutane on uuritud 40 aastat, kuid varasemal ajal ei märganud nende ahvide juures sellist käitumist.

Uurija arvates saab orangutanide kannibalismi seostada leinaga, kuid mitte ainult.

«Uuringud on näidanud, et dramaatilised sündmused mõjutavad nii täiskasvanud isendite kui ka poegade käitumist. Võimalik on, et ka kannibalism on sellest tingitud. Ka saab orangutanide ebatavalist käitumist seostada turistidega, kes nende igapäevaelu segavad ja stressi tekitavad,» selgitas Dellatore.

Dellatore sõnul tuleks looduskaitsealal hakata arendama ainult ökoturismi.

Orangutan (Pongo pygmaeus) on Kalimantani ja Sumatra ürgmetsade ruuge karvastikuga inimahv. Isase pikkus 1,5 – 1,8 meetrit, käte siruulatus  kuni 2,25 meetrit.  Emane on väiksem. Elab puude otsas, maapinnale tuleb harva.