EstCube-1 foto Maast on üle ootuste kvaliteetne

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Satelliit ESTCUBE-1 esimene foto maa orbiidilt

FOTO: ESTCUBE

Eesti esimese tehiskaaslase meeskonnale teevad muret päikesetormid, mis võivad satelliidi täielikult rikkuda

Esimene pilt kosmosest.

FOTO: Pm

Foto punakalt kumavast Sahara kõrbest on tõestus, et Eesti esimese satelliidi pardakaamera on töökorras. Samal ajal teeb satelliidi meeskonnale muret tormlev Päike, mille võimuses on pisike tehiskaaslane täielikult rivist välja lüüa.

Kaadri, kus pilvevaiba all võib aimata Itaaliat ning selgemini paistavad Vahemeri ja Aafrika põhjaosa, klõpsas EstCube-1 kaamera 670 kilomeetri kõrgusel Horvaatia kohal möödunud kolmapäeval kell 13.12 Eesti aja järgi.

Kuna sidet satelliidiga saab pidada ainult ülelendude ajal ja kasutades amatöörraadio sagedusi, mida mööda saab korraga liigutada vaid üsna piiratud andmekogust, jõudsidki EstCube’i debüütfoto viimased pikslid Tartusse alles eile hommikul.

«Ühe andmepaketiga tuleb maksimaalselt 200 baiti, mis on umbes sada pikslit,» tõdes kaamerameeskonna juht, Tartu Ülikooli arvutitehnika magistrant Henri Kuuste.

Põhjus, miks ei ole esimese meie satelliidi tehtud pildi peal Eesti, on Kuuste sõnul proosaline. «Me ei valinud, mida pildistada, juhtumisi oli hea ülelend,» selgitas ta. Eesmärk oli katsetada, kas kaamera toimib, ning selleks valiti esimene sobiv hetk.

Eile hommikuks oli selge, et kaamera töötab laitmatult, nagu ka kõik teised seni katsetatud satelliidi alamsüsteemid. Nüüd on kaamera aga juba taas välja lülitatud ja ootab EstCube’i põhieksperimenti, mille puhul on tema ülesanne pildistada välja keritava nanojuhtme otsas olevat raskust.

«Kuna juhet ennast ei näe, saab selle otsas olevat alumiiniumsilindrit pildistades mõõta, kas ja kui kaugele on juhe välja läinud,» rääkis Kuuste. Kui põhiline ülesanne täidetud, võib taas hakata mõtlema ilupiltide peale ning Eesti pildistamine on kindlasti kavas, kinnitas Kuuste.

«Sellega on omajagu tegemist,» sõnas ta. «EstCube-1 lendab Eestist nähtavalt üle umbes 11 korda päevas, kuid ainult iga kolme päeva tagant on see täpselt seniidis. Pildistamiseks peaks ootama sellist päeva, kus satelliit on päevasel ajal seniidis ja pilvi väga pole.»

Esimese pildiga jäi Kuuste rahule, kuigi täiuslikuks ta seda veel ei hinnanud. «Mõned pilved said ülesäritatud,» möönis ta.

Kuigi mitmetel kuupsatelliitidel on pardal kaamerad, on hea kvaliteediga pilti õnnestunud teha vähestel. Satelliidi meeskonna liikme, Tartu Ülikooli astrofüüsika doktorandi Tõnis Eenmäe sõnul on EstCube’i pilt kuupsatelliitide seas üks paremaid – seda isegi võrreldes ungarlaste samas mõõdus tehiskaaslasega MaSat-1, mille põhiülesanne ongi Maad pildistada.

Kuuste sõnul kasutavad paljud töörühmad kaameratena mobiilide jaoks tehtud pildiseadmeid, mis aga kipuvad purunema.

Seepärast ehitas EstCube’i meeskond ise spetsiaalse kaamerasüsteemi, kasutades tööstusotstarbeks mõeldud objektiivi, vältides plastist komponente ning lisades kaamerale spetsiaalsed filtrid.

Pilti uurides võib märgata ilmaruumis ka üht punast täpikest, mis on tekkinud kaamera mälus ilmselt mõne kosmilise osakesega pihtasaamise tõttu. Sedalaadi osakesed võivad satelliidi komponente läbi kõrvetada. Kuna Päike on praegu üsna aktiivne ja saadab loiteid igas suunas, on põhjust muret tunda.

«Oht on täiesti olemas,» märkis Eenmäe. «Päikesetormide tõttu on hingusele läinud ka suuri satelliite.» Eestlaste kuubikul spetsiaalset kiirguskaitset ei ole.

Suure tõenäosusega tekitas sarnane juhtum eelmisel nädalal satelliidimeeskonnale esimese kriisiolukorra. «Esmaspäevase, kõige tugevama päikeseloite käigus sai satelliit millegagi pihta,» oletas Eenmäe. «Elektrisüsteemi protsessoriga toimus midagi imelikku ja pakettside Maale ei töötanud.»

Õnneks selgus, et satelliit saab kätte juhtimiskeskuse teateid ning probleem lahenes, kui tehiskaaslane tegi käsu peale endale restart’i.

EstCube-1

•    EstCube-1 lendas Euroopa kanderaketi Vega pardal ilmaruumi 7. mai varahommikul.

•    Satelliidi teadusülesanne on katsetada üht elektrilise päikesepurje komponenti. Niikaugele loodab töörühm jõuda paari kuu pärast.

•    Esimese kahe nädala jooksul on töörühm loonud kahepoolse side satelliidiga, edukalt katsetanud selle alamsüsteeme ning uuendanud tarkvara.

Tagasi üles