Leeprat, inimkonna ühte kõige iidsemat haigust on mainitud nii India pühades tekstides kui ka Piiblis.
Teadlased paljastasid kõige varajasema leeprajuhtumi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. mai 2009, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd avastasid teadlased leepra seni kõige varajasema juhtumi, kirjutab AP.
Indiast pärit 4000 aasta vanuse skeleti uurimine näitas, et selle omanik oli leeprahaige.
«See isik maeti praeguse Rajasthani alal asuvasse Balathali umbes 2000. aastal eKr.,» selgitas Appalachian State University antropoloog Gwen Robbins.
Balathali õitseng oli 3700 – 1800 eKr.
Robbins lisas, et leitud skelett kinnitab varajastes tekstides kirjapandut, milles mainitakse selle haiguse levikut Indias ja Egiptuses.
Teadlased on spekuleerinud, et leepra pärineb Indiast või Aafrikast. Hiljem levis see haigus Aasiast Euroopasse koos Aleksander Suure sõjaretkedega.
Eelmised varasemad leeprajuhtumid pärinevad Egiptusest ja Taist ning need dateeriti ajavahemikku 300 – 400 eKr.
Kuigi tänapäeval on leepra ravitav, on Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmetel maailmas igal aastal 212 000 leeprajuhtumit.
Leepra ehk pidalitõbi on kõiki elundeid ja elundkondi kahjustav krooniline nakkushaigus, mida tekitab leeprabakter Mycobacterium leprae. Nakatutakse hingamisteede kaudu, peiteaeg on kuus kuud kuni kümme ja enam aastat. Nahal ja siseelundites tekivad haiguslikud muutused - laigud, haavandid ja sõlmelised moodustised leprosoomid. Leeprahaigeid ravitakse leprosooriumides.