iDeal kampaania

Teadlased paljastasid kõige varajasema leeprajuhtumi

Teadlased paljastasid kõige varajasema leeprajuhtumi

FOTO: Reuters / Scanpix

Leeprat, inimkonna ühte kõige iidsemat haigust on mainitud nii India pühades tekstides kui ka Piiblis.

Nüüd avastasid teadlased leepra seni kõige varajasema juhtumi, kirjutab AP.

Indiast pärit 4000 aasta vanuse skeleti uurimine näitas, et selle omanik oli leeprahaige.

«See isik maeti praeguse Rajasthani alal asuvasse Balathali umbes 2000. aastal eKr.,» selgitas  Appalachian State University antropoloog Gwen Robbins.

Balathali õitseng oli 3700 – 1800 eKr.

Robbins lisas, et leitud skelett kinnitab varajastes tekstides kirjapandut, milles mainitakse selle haiguse levikut Indias ja Egiptuses.

Teadlased on spekuleerinud, et leepra pärineb Indiast või Aafrikast. Hiljem levis see haigus Aasiast Euroopasse koos Aleksander Suure sõjaretkedega.

Eelmised varasemad leeprajuhtumid pärinevad Egiptusest ja Taist ning need dateeriti ajavahemikku 300 – 400 eKr.

Kuigi tänapäeval on leepra ravitav, on Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmetel maailmas igal aastal 212 000 leeprajuhtumit.

Leepra ehk pidalitõbi on kõiki elundeid ja elundkondi kahjustav krooniline nakkushaigus, mida tekitab leeprabakter Mycobacterium leprae. Nakatutakse hingamisteede kaudu, peiteaeg on kuus kuud  kuni kümme ja enam aastat.  Nahal ja siseelundites  tekivad haiguslikud muutused  - laigud, haavandid ja sõlmelised moodustised leprosoomid.  Leeprahaigeid ravitakse leprosooriumides.

Populaarne

Tagasi üles