Seni väike-ja keskettevõtluse direktorina töötanud Maive Rute asub tööle Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraati ning tema tööülesanneteks on muuhulgas biotehnoloogiate ja toidusektori teadusuuringute koordineerimine.
Eestlanna asub juhtima üht osa Euroopa teadusuuringutest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis on Teie uus amet?
1. juulist asun tööle Euroopa Komisjoni Teadusuuringute peadirektoraati biotehnoloogiate ja toidusektori direktorina.
Kõige olulisemad vastutusalad uuel töökohal on liikmesriikide biotehnoloogiate, põllumajanduse, kalanduse, toidusektori teadusuuringute koordineerimine.
Selleks on näiteks loodud ERA-Net koostöövõrgustikud tööstusliku biotehnoloogia, geeniuuringute, taimetervise ja 0-emissiooniga energiatootmise valdkondades.
Samuti tuleb tegeleda toidu, põllumajanduse, kalanduse ja biotehnoloogiate teadusuuringute rahastamise korraldamisega. Teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm näeb ette 1,9 miljardit eurot bio-majanduse valdkondade arendamiseks aastatel 2007 - 2013.
Ka tuleb tegeleda tööstuse ning ühiskonna koostööga laiemalt. Tööstuse esindajatel on võimalik kaasa rääkida teadustegevuse prioriteetide ja tegevuskavade kujundamisel, et teadustöö annaks rakendatavaid tulemusi ja tõstaks Euroopa konkurentsivõimet.
Laiema avalikkuse kaasamine on vajalik eelkõige seetõttu, et bioteaduste progress toob kaasa ka uusi eetilisi küsimusi näiteks raku-uuringute ja geneetiliselt muundatud organismide osas.
Kuidas teie uus amet suhestub Eestiga?
Eestiga suhestub mu uus töökoht niivõrd, kuivõrd Eesti teadlased osalevad Euroopa vastavates teadusuuringutes ning kuivõrd Eesti ühiskond soovib kaasa lüüa uute arusaamade kujundamisel geenitestide, bio-andmebaaside, populatsioonigeneetika, aju-uuringute, toidu turvalisuse ja muudel sellistel teaduse arenguga kaasnevatel debattidel.
Miks Te uuele ametikohale asute?
Eelkõige sellepärast, et need valdkonnad tunduvad mulle murrangulise tähtsusega selliste globaalsete teemade lahendamisel nagu ühiskondade vananemine ja töövõime säilitamine, vajadus suurema hulga ja parema toidu järele seoses inimkonna kasvuga 2 miljardi võrra järgneval 15 aastal ning Euroopa elatustaseme ja töökohtade säilitamine globaalses konkurentsis.
Biotehnoloogiatest oodatakse samasugust uut tõusu, nagu kunagi tekitas infotehnoloogiate laialdane kasutuselevõtt.
Tööstuses võiks sellised uued bioprotsessidel põhinevad tehnoloogiad vähendada energia ja kemikaalide kulu ning seega aidata kaasa nii kulude kokkuhoiule kui ka keskkonna säästmisele.
Põllumajanduses võiks nad kaasa tuua pestitsiidikoguste olulise vähendamise ning põllumajandusliku pindala parema kasutamise. Taimede geneetiline uuendamine on juba täna andnud silmapaistvaid tulemusi suuremate saakide ning haiguskindluse ja põuataluvuse kasvu näol.
Teisalt asusin uut ametkohta otsima seetõttu, et praegusel kohal olen olnud üle nelja aasta ning enamiku oma plaanidest ellu viinud. Komisjonis on reegel, et kõik üksuste juhid ning direktorid peavad 5 - 7 aasta tagant uue ametikoha leidma.
Miks just Teid välja valiti?
Ilmselt tundus mu visioon direktoraadi peamistest eesmärkidest ja väljakutsetest piisavalt veenev nii teadusvolinik Potocnikule kui peadirektor Silvale. Kavatsen panna rõhku teadustegevuse paremale suunamisele Euroopa konkurentsivõime jaoks kriitilistele küsimustele, aidata kaasa ühtse teadmistel põhineva Euroopa biomajandussektori kujundamisele ning pöörata tähelepanu koostööle nii liikmesriikide kui ka teiste peadirektoraatidega.
Kasuks tuli muidugi ka asjaolu, et olen kunagi majandust õppinud just põllumajandusülikoolis ning töötanud põllumajanduse ja toidusektori reformimise ja rahastamise küsimustega oma 4 - 5 aastat.
Millised on need biomajandussektori põhiteemad, millega tegelema hakkate?
Põhieesmärgiks on teaduse, tööstuse ning mitmesuguste partnerite koostööle suunamine bioloogilistest ressurssidest uute, tervislikumate, keskkonnasäästlikumate ja konkurentsivõimelisemate toodete ja teenuste arendamiseks.
Laias laastus võib teemad jagada kolmeks: põllult, metsast ja merest saadavate ressursside säästlik majandamine, teiseks toit ja tervis ning kolmandaks loodusteadused ja biotehnoloogiad.
Lisaks veel teadusalane rahvusvaheline koostöö, muuhulgas osalevad mitmed arengumaad väga aktiivselt meie põllumajanduse uurimisprogrammides.
Kuidas võtaksite kokku oma töö väike-ja keskettevõtluse direktorina?
Nagu öeldud, said nelja aastaga kõik olulised eesmärgid ellu viidud. Rajasime väike-ja keskettevõtluse teemadele uue poliitilise raamistiku ehk Euroopa väikeettevõtlusalgatus, mis tänaseks on laialt aktsepteeritud ning inspireerib uuendusi ja tegevusplaane nii Euroopa tasandil kui liikmesriikides.
Teiseks, käivitasime Euroopa ettevõtlusvõrgustiku, mis ühendab ligi 600 organisatsiooni ning pakub ettevõtjatele väga konkreetseid teenuseid innovatsiooni juhtimise, partnerotsingute, tehnoloogiasiirde vallas ning annab infot ja nõu EL programmide kohta.
Kolmandaks, täiendasime poliitikate väljakujundamist väga konkreetsete projektidega, mis annavad Euroopa lisandväärtust. Näiteks on meie eestvedamisel ja taganttõukamisel ettevõtte asutamine muutunud lihtsamaks ja odavamaks kõigis liikmesriides.
Samuti on mul väga hea meel ERASMUS for entrepreneurs ettevõtjate vahetusprogrammi käimalükkamise üle. Euroopa Ettevõtlusauhindade väljaselgitamise protsess, millele panime alguse üle kolme aasta tagasi, on tänaseks muutunud hinnatud kogemuste vahetamise ja parimate tegijate tunnustamise platvormiks.
Suur edu saatis ka sel aastal esimest korda korraldatud Euroopa väike-ja keskettevõtluse nädalat, kus ka riigid väljaspool Euroopa Liitu kaasa lõid ning korraldati üle 1200 info- ja promoürituse.
Olin seni ka Lissaboni majandusreformide komisjoni poolne tiimijuht Eesti kavade ja progressi hindamisel. See ülesanne läheb nüüd teisele direktorile, Viola Gröbnerile.