Nöörkeraamika ajajärguks nimetatakse aega 2900 kuni 2000 aastat enne Kristust ehk siis 4–5 tuhat aastat tagasi, Narva-Jõesuus leitud asulakoht ja suur kalmistu on suurim seni Läänemere idapiirkonnas avastatud tõend kiviaja lõpu inimeste tegevusest, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«Kui seni on selle perioodi hauad, mis Eestis välja kaevatud, olnud üksikud - me ei tea, kus elati ja kuidas paiknesid kalmistud nende elupaikade suhtes -, siis siin oleme välja kaevanud kiviaegse küla ja need hauad paiknevad selle küla serval, ma loodan, et tekib mingi süsteem, mille järgi me saame tulevikus olemasolevate haudade järgi kindlaks teha, kus paiknesid asulakohad ja asulakohtade järgi selgitada, kus paiknevad hauad,» selgitas TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi professor Aivar Kriiska.

Üle nelja tuhande aasta vanad inimluud on säilinud halvasti, aga hauda kaasa pandud esemete seas on erakordseid leide.

«Nendele inimestele on kaasa pandud toonaseid huvitavaid esemeid, hauast on leitud üks kivikirves ja kolm keraamilist peekrit, seni on leitud vaid üks taoline peeker, nii et on võimalus senisest põhjalikumalt uurida seda ajajärku Eesti ajaloos,» rääkis Kriiska.