Gröönimaa liustikujää all rohkem kui 120 000 aastat üle elanud bakteriliigi uurimine võib heita valgust teiste planeetide eluvormidele, arvavad Pennsylvania ülikooli teadlased.
Külmunud bakter annab aimu maavälisest elust
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
16. juuni 2009, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik Maal elavatest elusorganismidest on mikroorganismid ja võib oletada, et see on nii ka teistel planeetidel. Maal ekstreemsetes tingimustes elavate mikroorganismide uurimine võib seega näidata, millised eluvormid mujal Päikesesüsteemis ellu jääda võiksid, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
«Ekstreemselt külmad keskkonnad on parimad Maa-väliste elupaikade analoogid,» ütles külmas uinunud bakteri Herminiimonas glaciei taas ellu äratanud teadlasterühma juht Jennifer Loveland-Curtze.
Ta lisas, et uuritav bakter on üks vähestest ametlikult kirjeldatud ultraväikestest liikidest. Ta on 10 kuni 50 korda väiksem kui soolekepike E. Coli ja ilmselt aitas just väiksus bakteril jääkristallide pinnal ellu jääda. Väike rakusuurus on kasulik tõhusamaks toitainete omastamiseks ja kaitseks kiskjate vastu, lisaks saavad pisikesed organismid hõivata mikroelupaiku ja ökoloogilisi nišše, mis suurematele organismidele lihtsalt väikseks jäävad.
Selliste bakterite uurimine võib aidata mõista, kuidas rakud ellu jäävad ja isegi kasvavad ekstreemselt karmides tingimustes: rohkem kui 56 külmakraadi käes, vähese hapnikuga, kõrge rõhuga, piiratud ruumis ja väheste toitainetega.