USA California ülikooli evolutsioonibioloogide sõnul on loomade omasooiharus levinud fenomen, mis aitab ellu jääda.
Bioloogid: omasooiharus aitab loomaliikidel ellu jääda
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. juuni 2009, 13:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasemad uuringud on näidanud, et omasooiharaid leidub enamiku liikide, kaasa arvatud ka pingviinide, delfiinide ja primaatide juures, kirjutab Sciencedaily.com.
«Omasooiharus ei ole mitte ainult laialt levinud fenomen, vaid ka ellujäämiseks vajalik bioloogiline kohastumus,» selgitasid uurijad.
Evolutsioonibioloogid tõid näiteks Hawaii saarestikku kuuluval Oahu saarel elavad albatrossid. Kui isaslinde hakkas nappima, moodustasid emased paarid, kes pojad üles kasvatasid.
«Tänu sellistele «lesbilistele» paaridele albatrosside kogukond säilis ja õilmitses,» nentisid teadlased.
Uurijate arvates moodustavad loomaliigi esindajad omasoolistega paare mitmetel erinevatel põhjustel.
«Delfiinid moodustavad samasoolisega paari selle tõttu, et omavahelisi suhteid tugevdada. Rändrohutirtsude isased moodustavad paari, et nõrgemad isased hävitada,» tõid uurijad näite.
Hiljuti käis maailmameediast läbi uudis, kus kaks Saksamaa loomaaias elavat isast pingviini võtsid bioloogiliste vanemate poolt hüljatud muna omaks ja kasvatavad sellest koorunut nagu oma poega.
Bioloog Nathan Bailey kinnitusel ei ole varem loomade omasooiharust vaadatud evolutsiooni vaatevinklist.
«Omasooiharus tekkis evolutsiooni käigus loodusliku valiku teel. See on liigi eksisteerimise ja säilimise seisukohast tähtis kohastumus,» lisas Bailey.