Marsilt leiti jälgi iidsest järvest

Teadlaste sõnul võib leid viidata sellele, et miljardeid aastaid tagasi võis Punasel planeedil elu olla, kirjutab The Telegraph.

Umbes 3,4 miljardi aasta vanuse Shalbatana järve suurus oli 207 ruutkilomeetrit ning ta oli 450 meetrit sügav.  Uurijate sõnul oli see umbes sama suur, kui USA ja Kanada piiril asuv Lake Champlain.

«See on esimene kindel leid suure veekogu eksisteerimise kohta Marsil,» sõnas geofüüsik Gaetano Di Achille.

Ta jätkas, et kaldajooned ja pinnasevormid lubasid välja arvutada järve suuruse ja sügavuse ning ka ligikaudse vanuse. Ka tehti järvest arvutijoonis.

«Veekogudele omaste kallaste leidmine on meie jaoks nagu Püha graal. Järv eksisteeris ajal, mil meie arvutuste järgi oleks Marsil pidanud kuiv ja väga külm olema,» lisas geoloog Brian Hynek.

Hyneki sõnul näitab järveleid, et Marsil võis olla terve järvede süsteem, kuid enne sooja ja niisket perioodi tekkinud järved võisid kaduda.

Teadlaste sõnul tekkisid Marsil vanimad pinnavormid niiskel ja soojal perioodil 4,1 – 3,7 miljardit aastat tagasi, mida tuntakse Noachani ajajärguna. Siis pommitasid Marssi meteoriidid ja võis toimuda ka suur üleujutus.

Nüüd avastatud järv pärineb Hesperiani perioodist, mis järgnes soojale perioodile ja mil kliima oli märgatavalt külmem. 

Uurijad loodavad, et järveäärsed alad aitavad heita valgust Marsi saladustele, ka sellele, kas seal võis kunagi elu olla.

Teadlased otsivad Marsilt jälgi Maal elu alustalaks oleva orgaanilise süsiniku ja teiste ainete kohta.