Uuring: inimesed hävitasid hiigelkängurud

Kunstniku nägemus Procoptodon goliah`ist

FOTO: Wikipedia.org

Välja surnud hiigelkängurute jäänuste uurimine kinnitas teooriat, et inimesed hävitasid nii selle kui ka veel mitmed teised suured kukkurloomaliigid.

Teadlaste sõnul põhjustas inimene 46 000 aastat tagasi toimunud megafauna hävingu, kirjutab BBC.

«Väljasuremise põhjustas liigne jahipidamine,» selgitasid uurijad.

Samas mõjutasid looma- ja taimeliikide väljasuremist ka kliimamuutus ja põlengud.

Teadlased on juba aastakümneid pead murdnud, mis põhjustas viimase jääaja lõpul suure hulga liikide väljasuremise.

Selles debatis on kesksel kohal Austraalia, mis oli kunagi väga liigirikas. Seal elasid näiteks kukkurlõvi, jõehobu suurused vombatid ja kaks meetrit kõrge hiigelkänguru Procoptodon goliah.

Möödunud aastal Tasmaania saarelt leitud hiigelloomade fossiilid näitasid, et need liigid säilisid rohkem kui 2000 aastat pärast inimese saabumist.

Uurijate sõnul võisid mitmed megafauna liigid välja surra liigse jahtimise tõttu.

Austraalia ja USA teadlased uurisid hiigelsuurele kängurule kuulunud hammast nii süsinik- kui ka mikrolaine meetodil, tegemaks kindlaks, mida need loomad sõid ja jõid.

Erinevad taimed ja vesi jätavad hammastele jälje ning neid saab hammastes leiduvate hapniku ning süsiniku aatomite järgi kindlaks teha.

Uuring näitas, et kängurud sõid enamjaolt maltsa.

«Kängurud sunniti viljakalt alalt lahkuma ja karmimates paikades uusi elukohti otsima. See umbrohi aitas kängurutel ellu jääda. See kuival ja vähenõudlikul alal kasvav taim oli kängurute elupäästja ja takistas neid inimeste pealetungil kohe välja suremast.  Kõik näitab, et inimesed pidasid neile loomadele liha saamiseks jahti ning see viis lõpuks nende väljasuremiseni,» selgitasid uurija Larisa DeSantis.  

Teadlased tegid samalaadse uuringu ka teiste megafauna fossiilidega.

«Nii Tansaania vihmametsadest kui ka Austraalia kõrbealadelt leitud fossiilide uurimine näitas, et nende suurte kukkurloomade väljasuremisel mängis inimene pearolli,» lisas Austraalia Wollongongi ülikooli teadlane Richard Roberts.

Populaarne

Tagasi üles