Jaak Valge: iibelangus lahendab globaalprobleeme

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Valge
Jaak Valge Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Globaliseerumisest eile koos teise teadlasega raamatu ilmutanud ajaloolase Jaak Valge väitel aitab üleilmseid probleeme lahendada sündimuse vähenemine arenguriikides.


«Võib-olla ma ei liialda, kui väidan, et me oleme praegu mitte ainult punktis, kus globaalprobleemid on senise ajaloo vältel kõige teravamad, vaid ka punktis, kust edasi võib prognoosida, et nad demograafiliste protsesside mõjul leevenevad. Kui me ise ei tee vigu,» rääkis Valge eilsel raamatuesitlusel.

Maailma rahvastiku kõige kiirema kasvu periood on tema väitel läbi ja maailma rahvaarv stabiliseerub 21. sajandi keskpaigas ning rahvastikuprotsessid ühtlustuvad eri ühiskondades.

Islami verised piirid kaovad?

Valge väitel võib nii näiteks oletada, et üks tänapäeva välisuudiste menuteemasid ehk vastasseis moslemitega leeveneb sedamööda, kuidas sealsetes riikides sündimus kontrolli alla saadakse.

«Niinimetatud «tsivilisatsioonide konflikt» või terrorismiprobleem on ju tegelikult mõnede Õhtumaade ringkondade vastasseis mõnede moslemikogukondadega,» leidis globaliseerumisraamatu autor.

Ka meie, kristliku kultuuritaustaga rahvaste omavahelised piirid olid Valge sõnul - Samuel Huntingtoni väljendust kasutades - kunagi verised, nimelt XX sajandi alguses, siis, kui meie rahvastikustruktuuris oli palju noori ning me mentaalselt käärisime. «Osa moslemiühiskondi on sedasama käärimisstaadiumi läbimas praegu.»

Keskendugem loodusele ja ebavõrdsusele

Valge ütles, et pole kindel, kas on mõttekas moslemite rahunemist ja rajaotsinguid häirida. «Ehk oleks nii eetilisem kui ratsionaalsem keskenduda keskkonnaprobleemide lahendamisele ning majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi leevendamisele, missugusest pinnast too nn tsivilisatsioonide konflikt ju suuresti toitub, ja meie endi demokraatiaprobleemidele. »

Globaalprobleemidega võitlemisel saaks lääneriigid olla tema sõnul edukamad, kui suudaksid ületada mitmeid tabusid.

«Võib-olla aitab meid - mõtlen siin üleilmastumise seniseid vedureid - Õhtumaid - meie praegustes valikutes - mis peaksid olema nii ratsionaalseid kui jätkusuutlikud - meie tabude ületamine.»

Kolm suurt tabu

Valge tõi välja kolm põhilist viimasel üleilmastumisperioodil ehk alates 1972. aastast tekkinud tabu, mis on ka Eestis tugevalt esindatud.

Esimene on tema sõnul parempoolsete juurtega ettevõtlustabu, mis tõstab kasumimehhanismid inimlikkusest ettepoole ega luba näiteks vaeste maade inimeste haiguste ravil kasutada odavamaid medikamente, kuna see piirab ravimifirmade kasumeid.

«Või lubab meie endi kodanike õhutamist hasartmängimisele ainult sellepärast, et keegi teiste õnnetuse arvelt teenida saaks.»

Teine on tema sõnul andmekaitsetabu, mis mitte ainult kahandab võimalusi meie ühiskondade arengu põhitrendide analüüsiks, vaid purustab indiviidi huvide kaitse sildi all ühiskondlikud kontrolli-, enesekaitse- ja arengumehhanismid.

Kolmandaks võiks Valge hinnangul nimetada eelnevaid osalt katvat, kuid ettevõtlustabuga teiselt poliitspektri tiivalt pärinevat poliitilise korrektsuse tabu.

«Vasakpoolne ilmavaade on maailma poliitilises ideoloogias olnud ülimalt viljastav, ja jääb selleks kahtlemata edasi, ent see ei tähenda, nagu omaksid vasakpoolsed kapitalismi kritiseerimise monopoli.»

See tähendab tema väitel õigust kõiki vasakideoloogiast mittelähtuvaid ideesid hukka mõista ning edasisest diskussioonist välja visata kui mitteläänelikke või natslikke, ka siis, kui neil pole Hitleri või natsionaalsotsialismiga mingit seost.

Rassistlik korrektsus

Valge sõnul on poliitkorrektsustabu kujunenud praeguseks mõnes mõttes selle juurutajatest idealistide algidee vastandiks: kui ta tunnustab Õhtumaised väärtushinnangud ülimuslikeks, on ta rassistlik.

«Kui ta eeldab justkui, et väärtushinnangud on kellegi teise poolt ette antud ja igavesed, mitte meie endi kujundatavad ja arenevad, on ta ebademokraatlik,» lisas ajaloolane.

«Ei, me ei ole inimkonna arengu kroon, me oleme vaid ühes ajapunktis pikal, mittelineaarselt kulgeval teel, ja umbharusid võib vältida ainult tabude vältimine ning teiste ühiskondade valikute tunnustamine.»

Eilsel raamatu «Üleilmastumine ja globaalprobleemid» esitlusseminaril kõneles lisaks selle autoritele Tallinna Ülikooli juhtivteadur Jaak Valgele ja EMÜ professor Kalev Sepale Rooma klubi ja Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) president Ashok Khosla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles