Eesti Maaülikooli suurloomakliinikus sel suvel sündinud transgeense kloonvasika kohta jagati veterinaarmedistiini ja loomakasvatuse instituudis üksikasjalikku infot täna lõuna ajal.
Kloonvasikas sai nime suve esimese kuu järgi
3. september 2013, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste loodud haruldane vasikas on sündinud 22. juunil, ta on punasevalgekirju ning ta nimi on Juuni. Pealtnäha ei erine loom mitte millegi poolest teistest omavanustest vasikatest.
Eesti Maaülikooli nooremloomaarst Maria Kivastik on üks neist inimestest, kes on vasikat tema sündimise päevast alates jälginud ning tema ütles, et Juunil on hea isu, talle meeldib puskida ning ta on väga uudishimulik.
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis aset leidnud esitlusel tutvustasid Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma ja Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks kloonimistehnoloogia arengut Eestis ning selle seoseid ravimitööstusega.
Juuni näol on nüüd siis olemas lehmvasikas, kelle genoomis on inimese kasvuhormooni geen. Loodetavasti hakkab Juuni tulevikus lüpsma oma piimaga koos ka kasvuhormooni, mida saab sealt eraldada ja kasutada erinevate haiguste ravimisel.
«Lehmi, kelle piimast saab ravimeid toota, on maailmas veel väga vähe ja need on haruldased,» selgitas Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma. „Samas on sellise tehnoloogia juurutamist ravimitööstuses oodatud pikisilmi – see võimaldab muuta ravimitootmise odavamaks ja kvaliteetsemaks.»
Transgeenne lehmvasikas on loodud Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Reproduktiivmeditsiini Tehnoloogiate Arenduskeskuse teadlaste koostöös.