Eluiga pikendav ravim?

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanataat.
Vanataat. Foto: Caro / Scanpix

Ravim, mida kasutatakse siirdatud organiga patsientidel äratõukereaktsiooni mahasurumiseks pikendas laborihiirte eluiga kuni 14 protsenti.

Rapamütsiin andis efekti isegi siis, kui seda anti juba nö keskea teise poolde jõudnud hiirtele, kirjutas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Nii äädikakärbeste kui varbusside puhul on juba varem tõestatud, et ravimite abil on võimalik nende eluiga pikendada. Imetajate puhul oli seni tõestust leidnud vaid üks võimalus elupäevade lisaks saada: tuleb söödava toidu koguseid väga olulisel määral vähendada.

Teadlased hoiatavad, et rapamütsiini ei tohiks inimesed hakata omal käel tarvitama, et elule päevi juurde anda, sest ravim surub alla immuunsüsteemi, tehes inimese seega vastuvõtlikumaks kõikvõimalikele nakkushaigustele.

Texase ülikooli San Antonio meditsiinikeskuse, Michigani ülikooli ja Bar Harbori Jacksoni laboratooriumi teadlased tegid sama eksperimenti paralleelselt ning avaldasid tulemused nüüd ajakirjas Nature.

Kokku oli katses kasutusel ligi paar tuhat hiirt, mis olid geneetiliselt piisavalt erinevad, vältimaks seda, et mingi kindel tõuliin võiks olla vastuvõtlikum kõrge elueaga seotud haigustele või siis immuunsüsteemi pärssivale ravimile. Rapamütsiini lisati hiire toidusse, kui hiired olid saanud umbes 20 kuu vanuseks, inimese elueaga võrreldes on see umbes 60 eluaasta piir.

Kui ravimit saavate hiirte eluiga võrreldi nendega, kes seda ei saanud, siis pikendas ravim hiirtele antud elupäevade arvu kuni 14 protsenti.

Rapamütsiin mõjutab rakke, mille puhul hiirtel, äädikakärbestel ja varbussidel tehtud uuringutes on leidnud kinnitust fakt, et need osalevad ka kärbitud toidukoguste katsetes katsealuste eluea pikenemises.

Rapamütsiin võib omada sama efekti kui toidukoguste oluline kärpimine, ütles Washingtoni ülikooli teadlane Matt Kaeberlein, kes uurib vananemist nii hiirte, pärmi kui varbusside abil. «Kõik viitab samasse suunda,» sõnas ta.

David Harrison Jacksoni laboratooriumist ei ole siiski kindel, kas kalorikärpimisel ja sel ravimil on nii ilmne seos. Ükski hiirtest ei kaotanud kaalu, samuti näib kalorikärpimise elupikendav efekt olema kõige tugevam siis, kui sellega alustatakse võimalikult noores eas. Rapamütsiini hakkasid hiired saama alles üsna kõrges vanuses.

Üks põhiküsimusi on aga, kas rapamütsiin võiks pikendada ka inimese eluiga. Vananemist uurivad teadlased ise seda ravimit sel eesmärgil enda peal katsetama ei kipu. «Ma ei kasutaks seda praegusel hetkel ei  ise ega soovitaks ka kellelegi teisele,» ütles Harrison.

Keeruline on ka määrata, milline võiks olla ravimidoos, mis inimesel eluiga pikendavalt võiks mõjuda. Siirdamislõikuse läbinud patsiendid võtavad päevas 2-5 milligrammi rapamütsiini, hiirte doos oli kehakaalu kohta tunduvalt suurem.

Võimalik, et rapamütsiini on saab kuidagi kohandada, vähendades selle mõju immuunsüsteemile, kuid säilitades samas vananemisvastase mõju. Kaeberleini sõnul võib tulevik tuua uusi ravimimolekule, mis mõjutavad kehas samu sihtmärke. Töö selles suunas on juba käima lükatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles