Kuidas kilpkonnad kilbid said?

Jaapani teadlased uurisid kilpkonnade evolutsiooni ja kilpide tekkimist

FOTO: AFP / Scanpix

Jaapani teadlased uurisid kilpkonnade evolutsiooni ning seda, kuidas need loomad oma kilbid said.

Kilpkonnade embrüote arengu uurimine näitas, et kaitsekesta moodustavad luuplaadid on kokku kasvanud roided, kirjutab BBC.

Lisaks võrreldi kilpkonnade embrüoid kanade ja hiirte embrüotega.

«Märkasime, et kilpkonnade arenemisel osa nende kehast surutakse kokku. Selle tagajärjel kasvab  osa roideid väljapoole ja väliskihis kokku,» selgitasid Kobes asuva arengubioloogia instituudi teadlased.

Uurijate sõnul ei olnud kilpkonnadel arengu varajases faasis keha katvat kilpi, vaid need loomad sarnanesid imetajate ja lindudega.

Uuring näitas, et kilpkonnade embrüo arenemise ajal toimub suur kehaplaani muutus – keha ülemise osa seinad nagu pakiksid end kokku, et luud saaksid kokku kasvada ja kilbi moodustada.

Kilpkonnaliste kilprüü koosneb kumerast seljakilbist ehk karapaksist ja lamedast kõhukilbist ehk plastronist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtlaselt tugeva pantseri.

Teadlaste sõnul meenutab kilpkonnade embrüote varajane staadium kanade ja hiirte embrüoid. Kuid hilisem areng on kilpkonnadel täiesti erinev.

Uurija Shigeru Kuratani selgitas, et kilpkonnadel on osa luid ja lihaseid imetajate ja lindudega sarnased, kuid neil on ka ainult neile omaseid luid.

Kuratani jätkas, et Hiinast leitud 220 miljoni aasta vanune kilpkonnafossiil aitas samuti nende loomade arengut mõista. Sellel fossiilil oli kilp ainult keha alumisel poolel.

«Tänapäeva kilpkonnaembrüotel on see faas hästi näha, kus keha ümber ei ole veel täielikku luuplaatidest kaitset tekkinud,» selgitasid teadlased.

Uurijate arvates on kilpkonn loomade evolutsioonis vaheastmeks. Teadlased ei ole siiski teinud veel kindlaks geneetilist mehhanismi, mis on kilbi tekkimise taga.

«Kilbi tekkimiseks oli evolutsiooniline põhjus. Seda aitab mõista embrüo areng,» nentisid jaapanlased.

Kilpkonnalised (Testudines)  on luulise kilprüüga  pikaealised roomajad. Rüü koosneb selja-ja kõhukilbist, väljast on see kaetud sarvkilbistega.  Maismaakilpkonnadel on talbjad, veekilpkonnadel mõlajad jalad.  Kilpkonnad on hambutud, mageveekilpkonnad söövad  loomi, ülejäänud aga taimi.  Kilpkonnade munad  hauduvad maismaal pesasoojuse mõjul.  Kilpkonni on üle 80 liigi.

Populaarne

Tagasi üles