40 aastat tagasi startis Apollo 11 Kuu-lend

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmoselaev Apollo 11 jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Fotol astronautide päästmisoperatsioon
Kosmoselaev Apollo 11 jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili Hawaii saartest edelas. Fotol astronautide päästmisoperatsioon Foto: AFP / Scanpix

Täna möödub 40 aastat sellest, kui USAst Floridast Cape Canaveralilt saadeti välja kosmoselaev Apollo 11, mis viis esimest korda inimese Kuule.

Kuu pinnale laskumise aastapäev on järgmise nädala esmaspäeval, 20. juulil, kirjutab AFP.

Legendaarsel lennul oli kolm USA astronauti. Kuu pinnale laskusid komandör Neil Armstrong ja kuumooduli juht Edwin «Buzz» Aldrin.

Kolmas astronaut Michael Collins oli samal ajal ümber Kuu tiirlevas juhtimismoodulis.

1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin).

Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule.

Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.

Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi.

20. juulil maandus moodul Kuu pinnale.

«Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris.

Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid.

Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused.

Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil.

Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili kaugusele Hawaii saartest edelas.

Kopterid viisid Armstrongi, Aldrini ja Collinsi sõjalaevastiku ristlejale, mis astronaudid kodumaale tõi. Neid  ootas ees 18-päevane karantiin Houstonis.

USA kosmoseagentuur NASA tegi kuus Kuule lendu, mille käigus käis Kuu pinnal 12 astronauti.

Viimane Apollo lend toimus 1972. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles