Teadlasi on vihm ja vihmapiisad huvitanud aastaid.
Teadlased: vihmapiisad deformeeruvad õhu tõttu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. juuli 2009, 11:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa Aix-Marseille`i ülikooli uurijad filmisid vihma ja uuring näitas, et vihmapiisad on erineva suuruse ja kujuga, kirjutab BBC.
Teadlased kirjeldasid piisa deformeerumist ning lõhkiminemist.
Varem arvati, et piiskade alla sadades põrkavad nad üksteisega kokku ja see on erineva suuruse ja kujuga piiskade tekkepõhjuseks.
«Tegelikult ei põrka piisad üldse nii sageli kokku. Tegelikult langeb enamik piiskadest otse alla, ilma «naabrit» puudutamata,» nentis teadlane Emmanuel Villermaux.
Villermaux ja ta kolleegid filmisid kiirkaamera abil kuuemillimeetrise läbimõõduga vihmapiisa langemist.
Teadlased nägid, et piisa deformeerumise ja katkiminemist põhjustas õhk.
Suur ja ümmargune piisk muutus lapikuks ja suuremaks ning purunes siis väiksemateks osadeks. Kõik see toimus kuue sajandiku sekundi jooksul.
«Iga suure vihmapiisa allalangemisel selle kiirus suureneb. Teatud kiirusel suudab õhk piiska rohkem mõjutada kui maa külgetõmbejõud ja piisk hakkab deformeeruma ning puruneb väiksemateks osadeks,» selgitas Villermaux.