Suur objekt põrkas Jupiteriga kokku

Jupiter nähtuna NASA infrapunateleskoobist

FOTO: AFP / Scanpix

USA kosmoseagentuuri NASA andmetel põrkas Jupiteriga kokku suur kosmiline objekt.

Harrastusastronoomi Anthony Wesley pilt Jupiterist

FOTO: AFP / Scanpix

NASA infrapuna teleskoobi abil tehtud foto Jupiterist ja sellega kokku põrganud objektist

FOTO: AFP / Scanpix

Uurijate arvates võis suure gaasilise planeedi pinnale Maa suuruse augu tekitada komeet, edastab AFP.

NASA poolt avaldatud fotodel on selgelt Jupiteri pinna juures näha suurt heledat objekti.

Ebatavalise kokkupõrke avastas harrastusastronoom Anthony Wesley möödunud nädala neljapäeval.  Wesley teatas sellest NASAle.

Selle uurimine Hawaiil Mauna Keal asuva infrapunateleskoobi abil näitas, et tegemist ei ole tavapärase Jupiteri atmosfääriilminguga, vaid kokkupõrkega.  

«See oli täiesti erinev neist nähtustest, mida me varem Jupiteri juures märganud oleme,» sõnas astronoom Glenn Orton.

Eelmine selline peaaegu samalaadne ilming oli 15 aastat tagasi. Siis põrkas Jupiteriga kokku 21 Shoemaker-Levy 9 komeedist murdunud tükk.

Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes viis korda kaugemal kui Maa. Tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kolm korda.

Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.

Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes viis minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit.

Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähem leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.

Atmosfääri all on 24 000 kilomeetri paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46 000 kilomeetri paksune niinimetatud metallilise vesiniku tsoon.

Maa-taolise tiheda, oletatavasti kivimitest koosneva tuuma raadius on umbes 4000 kilomeetrit . Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab.

Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid.

Jupiteril on 16 kaaslast.

Populaarne

Tagasi üles