Teadlased: šimpansid põevad aidsi sarnast haigust

Uurijate sõnul oli see neile üllatus, kuna siiani arvati, et šimpansidel ei saa tekkida immuunpuudulikkust, vahendab STT väljaannet Nature.

Juba pikka aega teatakse, et šimpansid kannavad SI-viirust (Simian immunodeficiency virus). Lisaks on tõendeid selle kohta, et HI-viirus arenes välja just sellest viirusest.

Siiani ei olnud täheldatud, et SI-viirus oleks šimpansidele rasket haigust tekitanud.  

Rahvusvaheline uurijaterühm sai aga vastupidised andmed, kui nad mitu aastat jälgisid Tansaanias Gombe rahvuspargis elavaid šimpanse.

Nad panid tähele, et SI-viiruse kandvatel ahvidel on enneaegse surma risk 10 – 16 protsenti suurem, kui neil ahvidel, kel seda viiruse ei esine.

Laboratooriumiuuringud paljastasid, miks SI-viirusega nakatunud šimpansid surid.

Šimpanside lahkamine näitas, et nende lümfid olid täiesti hävinud ja kahjustused meenutasid aidsi surnud inimeste lümfide kahjustusi.

Ka SI-viirusega nakatunud ahvidel oli veres valgeliblesid liiga vähe, mis viitab samuti immuunsüsteemi kahjustustele.

Uurijate sõnul aitab avastus HI-viiruse ja aidsi uurimisel suure sammu edasi. Samas aga võidi leida ka põhjus, miks šimpansikogukonnad vahel salapäraselt vähenevad.

Šimpansid on kõrgeima arengutasemega inimahvlased. Tegutsevad päeval nii puu otsas kui ka maapinnal, magavad alati puu otsas. Šimpanse on kaks liiki – Tavašimpans (Pan troglodytes), kes elab Kagu-Aafrika džunglites, mägimetsades, hõrendikes ja puissavannides. Tagajalul seisva isase pikkus on 1,7 meetrit, mass kuni 80 kilogrammi.

Kääbusšimpanss ehk bonobo (Pan paniscus)  elab Kongo jõe äärsetes džunglites. Isase pikkus  on kuni 1,19 meetrit ja mass kuni 60 kilogrammi.