Teadlased: kosmiliste objektide kokkupõrge Maaga on vähetõenäoline

Kunstniku nägemus asteroidi ja Maa kokkupõrkest

FOTO: Reuters / Scanpix

USAs Washingtoni ülikoolis hiljuti tehtud uuring näitas, et tänu Saturni ja Jupiteri külgetõmbele on komeetide ja asteroidide kokkupõrkamine Maaga üsna vähetõenäoline.

Teadlaste sõnul on Hollywoodi kassafilmid pikka aega  asteroidi- ja komeedipaanikat õhutanud, kuid tegelik olukord on hoopis teistsugune, kirjutab The Telegraph.

«Asteroidid ja komeedid on varem arvatust vähem ohtlikud. Samas aga tuleb arvestada, et Maa ei ole kosmiliste objektide eest siiski täiesti kaitstud,» nentisid astronoomid.

Täheteadlased lisasid, et menufilmis «Armageddon» nähtu ei pruugi olemata jääda ning mõni kosmiline taevakeha võib elu Maal ohtu seada küll.

 «Tuleb aga märkida, et viimase 500 miljoni aasta jooksul on Maale langenud väga vähe komeete. Selle põhjuseks on asjaolu, et Maad  kaitseb Saturni ja Jupiteri gravitatsioon, mis lennutab ohtlikud kosmilised külalised tagasi kosmosesse või mõne teise planeedi suunas,» selgitasid teadlased.

Uues uuringus keskenduti Öpik-Oorti pilvele, kus võib olla miljoneid komeete. Seal olevad komeedid pärinevad meie päikesesüsteemi sünniajast.

Astronoomid leidsid, et sealt pärinevate komeetide liikumissuund ristub Maa liikumissuunaga. Tegelikkuses on nende kahe kokkupõrke tõenäosus üsna väike.

«Jupiter ja Saturn ei suuda siiski kõiki komeete kinni pidada ja mõned Öpik-Oorti pilvest pärinevad komeedid võivad Maa poole suunduda, kuid enamik neist mitte,» selgitas uuringut juhtinud  astronoom Nathan Kaib.

Kaib selgitas, et  isegi kõige võimsamad kosmilised objektid ei saa elu täielikult hävitada, nendest väiksemate objektide mõju jääb minimaalseks.

Siiani on ametlikult käibel teooria, et 65 miljonit aastat tagasi Maaga kokku põrganud asteroid hukutas hiidsisalikud.

Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

On arvutatud, et tegelikult on ühekilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid viis protsenti, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1 protsenti. Globaalset katastroofi põhjustada võivate ühekilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000.

Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100-meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja kahjutuks teha.

Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise.

Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst.

Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda.

Populaarne

Tagasi üles