Veenuse hele laik hämmastab eksperte

Veenus

FOTO: AP / Scanpix

Astronoomid murravad pead Veenuse atmosfäärist leitud heleda laigu üle.

Laik avastati 19. juulil USA amatöörastronoomi Frank Melillo poolt ja hiljem  kinnitasid selle olemasolu ka  Euroopa kosmoseagentuuri ESA automaatjaama Venus Expressi abil saadud fotod, kirjutab BBC.

Venus Expressilt saadud informatsiooni kohaselt tekkis ebatavaline laik vähemalt neli päeva enne selle Maalt avastamist.

Hele laik on hakanud Veenuse atmosfääris oleva tuule tõttu laienema. Teadlased ei ole leidnud veel umbes kümne kilomeetri laiuses ulatuvale fenomenile selgitust.

Välja on pakutud, et selle tekitas Veenuse vulkaanipurse.  

Kuigi Veenusel ei ole vulkaanilist aktiivsust täheldatud, kahtlustavad teadlased, et seda võib sellel planeedil siiski ette tulla.

Teise võimalusena pakkusid astronoomid välja, et Veenuse atmosfääri tungisid Päikeselt pärinevad laetud osakesed.

Ka oletati, et atmosfääriline turbulents võis tekitada heledalt särava aine, mis oma kontsentreerituse tõttu asub ühes punktis.

See ei ole esimene kord, mil Veenuse juures ebatavalisi nähtusi tähele pannakse. Kuid seekord asub see võrdlemisi väiksel alal.

Hiljuti pani astronoome pead murdma  ka Jupiter. Oletatavalt võis selle planeediga kas komeet või asteroid kokku põrgata.

Vikipeedia andmetel on Veenus Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet, kaugus 42 miljonit kilomeetrit.

Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks.

Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 kilomeetri kõrgusel paikneb tihe, 71-72 kilomeetri kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h.

Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C.

Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 atm. Maal on selline rõhk ookeanides ühe kilomeetri sügavuses.

Vikipeedia jätkab, et Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid.

Veenuse atmosfääris on 96,5 protsenti süsinikdioksiidi, 3,4 protsenti lämmastikku,  kaks protsenti argooni ja 0,1 protsenti hapnikku. Vähesel määral,  0,1 protsenti on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub.

Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.

Populaarne

Tagasi üles