Teadlased: evolutsiooni võitjad on imetajad, linnud ja kalad

Teadlased: evolutsiooni võitjad on imetajad, linnud ja kalad. Fotol šimpansid

FOTO: AFP / Scanpix

USA California ülikooli teadlaste sõnul soosis evolutsioon imetajaid, linde ja kalasid, kellega mitmed roomajaliigid võistelda ei suutnud.

Uuringut juhtinud Michael Alfaro sõnul on imetajad kõige suuremad võitjad, kirjutab LiveScience.

Teadlased uurisid, millised loomaliigid evolutsiooni käigus eriliselt edukad olid. Nad leidsid, et niinimetatud võitjatel oli palju erinevad alamgruppe, mis tähendas seda, et need liigid olid võimelised arenema väga erinevates keskkondades.

Niinimetatud kaotajatel oli vähem alamgruppe, seda isegi mitme miljoni aasta pikkuse arengu vältel.

«See ei tähenda, et «kaotajad» kohe välja surid. Isegi «võitjate» seas oli liike, mida ohustas väljasuremine,» selgitas teadlane.

Teadlased analüüsisid võitjate eraldamiseks kaotajatest erinevate liikide DNAd ning uurisid 47 liigi fossiile. Arvutati välja, kas nendes 47 grupis võis olla palju või vähe alamliike.

Võitjateks osutusid linnud, kaasa arvatud laululinnud, papagoid, tuvid, kotkad ning enamik imetajatest. Ka saab siia paigutada kalad, kellest suur osa elab soojades vetes.

Kaotajad olid aga krokodillid, alligaatorid, maod ja sisalikud.

Üks grupp imetajaid, kes kannab nime Boreoeutheria, jagunes seitse korda kiiremini alamliikideks, kui teadlased siiani oletanud olid. 110 miljonit aastat tagasi jagunema hakanud liiki kuuluvad näiteks primaadid ja lihasööjad, kuid ka nahkhiired ja närilised.

Tänapäeva linnud arenesid oletatust üheksa korda kiiremini. Nende lahknemine sai alguse 103 miljonit aastat tagasi.

Kalade puhul oli lahknemine kaheksa korda kiirem.

Kaotajad seevastu säilisid peaaegu puutumatuna või muutusid oma pikaajalise eksistentsi jooksul vähe.

Krokodillid ja alligaatorid on muutumatuna olnud ligi 250 miljonit aastat ja nad on jagunenud ainult 23 alamliigiks.

«Nende lahknemine toimus oletatust 1000 korda aeglasemalt. Võrreldes sellega, kui kaua nad Maal on olnud, on nende mitmekesisus väga väike,» selgitas uuringu juht Alfaro.

Näiteks Uus-Meremaa tuataral on ainult kaks alamliiki. Tuatara ja sisalikud on kauged sugulased.

«Siis kui ilmus 8000 uut liiki madusid ja sisalikke, tekkis ainult kaks tuatara liiki. See on bioloogidele müsteerium. Hoolimata sellest, et liigirikkuse seisukohast on nad kaotajad, on nad võitjad sellega, et on pikka aega oma unikaalsuse säilitanud,» sõnas uurija.

Teadlaste avastus ei klapi aga kokku siiani kehtiva teadusliku teooriaga, et evolutsioon soosis imetajaid, linde ja kalasid nende kohastumisvõime ja keha tõttu.

«Siiani kehtiva teooria kohaselt aitas imetajate, lindude ja kalade laialdasele tekkele kaasa nende erijooned ja võime kohastuda. Näiteks imetajate karvkate ja mälumisvõime või siis lindude suled. Meie uuring aga näitas, et nende liikide mitmekesisuse taga ei ole ainult kohastumine, vaid veel midagi. Püüame selle välja selgitada,» lisas Alfaro.

Populaarne

Tagasi üles