Jaapani Tokyo ülikooli teadlastel õnnetus hiirtele tüvirakkudest uued hambad kasvatada.
Teadlastel õnnestus tüvirakkudest hambaid kasvatada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. august 2009, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiirtele kasvanud uued hambad näevad välja nagu tavalised hambad, on valu suhtes tundlikud ning nende abil saab toitu närida, vahendab Daily Mail väljaannet Proceedings of the National Academy of Sciences.
Teadlaste sõnul sillutas see edukas katse teed inimestele uute hammaste kasvatamiseks.
Tüvirakutehnikat saab rakendada ka teiste organite, nagu näiteks südame, neerude ja kopsude puhul.
Jaapanlased keskendusid uuringus diferentseerumata algrakkude kahele liigile, mis koos sisaldasid kõik vajaliku hamba tekkimiseks ja kasvamiseks.
Rakkudest tekkis laboratooriumis viie päeva jooksul hamba alge, mis istutati hiire lõualuusse sinna kohta, kus varem oli hammas välja tõmmatud.
Viis nädalat hiljem tungis hammas igemest läbi. Seitse nädalat hiljem oli hiirel suus uus hammas.
Jaapanlased kordasid katset mitu korda, et tulemustes täiesti kindel olla. Ka katsetati kas tüvirakuhambal on samad omadused, mis looma ülejäänud hammastel.
«Hiirtele tekkinud hamba ehitus oli tavalise hambaga identne. Olemas on nii hambaemail, pulp, luukude, hambaluu, närvid ja veresooned. Eraldada saab juurt ja krooni,» selgitas Kazuhisa Nakao.
Nakao lisas, et hiirest katsealusel ei olnud raskusi uue hamba kasutamisega toidu närimisel.
Hamba kasvatamise tüvirakud võeti hiire embrüost, kuid arvatakse, et ka teist liiki rakkudest on võimalik hambaid kasvatada.
Nüüd otsivad teadlased inimorganismist rakke, mis aitaks hambaid kasvatada. Uurimise all on nii naharakud kui ka hambaõõne ehk pulpi rakud.
Ka püütakse leida lahendust väikesele probleemile, kuidas hambakasvu kontrollida, sest hiirtele kasvatatud hammas jäi ülejäänud hammastest natukene väiksemaks.