Paleontoloogide uuring näitas, et hiidsisalike kroonimata kuningaks tituleeritud türannosaurus (Tyrannosaurus rex) eelistas saagina noorloomi, keda sai tervelt alla neelata.
Türannosaurus eelistas noorloomi, keda sai tervelt alla neelata
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. august 2009, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased keskendusid uuringus lihasööjate teropoodide jahi- ja toitumisharjumustele, kirjutab The Telegraph.
Hiinas töötava briti paleontoloogi David Hone`i sõnul oli türannosaurustel täiskasvanud isendeid raske tabada ja selle tõttu eelistasid nad poegi.
Lisaks Hone`ile osalesid türannosauruste uuringus ka Münchenis asuva Baierimaa paleontoloogia ja geoloogia uurimiskeskuse esindaja Oliver Rauhut.
Rauhuti sõnul võib leid selgitada ka seda, miks on nii vähe noorte sauruste fossiile leitud. Lisaks teise liigi noorisenditele jahtisid isased hiidsisalikud ka oma liigi noorloomi.
«See, et türannosaurus neelas oma saagi tervelt alla, võimaldas tema organismil saada saagi luudes leiduvaid mineraale ja toitaineid,» selgitasid paleontoloogid.
Hone jätkas, et ka tänapäeva lihatoidulised kiskjad ründavad eelkõige kaitsetuid noori loomi, kes on nende eest põgenemisel kogenematud ning sama kehtis ka hiidsisalike kohta.
«Noorloomi oli kergem tabada ja samas oli jahtija võimalus vigastada saada minimaalne,» jätkas Hone.
Paleontoloogide sõnul lükkasid nad ümber seni kehtiva teooria, et lihasööjad teropoodid jahtisid täiskasvanud loomi.
Türannosaurus oli tänapäeva Aasia ja Põhja-Ameerika aladel elanud lihatoiduline hiidsisalik. Tagajalgadel liikunud looma pikkus oli kuni 14 meetrit. Oli suurim maismaakiskja.
Hiidsisalike domineerimine algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Hiidsisalike seas oli nii herbivoore ehk taimtoidulisi kui ka karnivoore ehk lihatoidulisi.