Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub osalema rahvusvahelises vööttigude vaatlusprojektis, mis on pühendatud Darwini 200. sünniaastapäevale.
Loodushuvilisi kutsutakse kaasa lööma rahvusvahelises vööttigude uuringus
10. august 2009, 12:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti Evolution MegaLab käigus uuritakse 14 eri riigis tigude kodasid nind nende mustreid, edastas Tartu Keskkonnahariduse Keskus. Vaatluste käigus kogutakse üle-euroopaliselt salu- ja võsa-vööttigude kodade mustrite andmeid teaduslikuks uuringuks lihtsa vaatlusmeetodi rakendamisega kuni septembri lõpuni 2009.
Ettevõtmises kaasa löömine ei ole keeruline ning ei nõua erilisi eelteadmisi ega ka palju aega. Juhised vaatlustest osavõtuks on veebilehel www.evolutionmegalab.org.
Seal on ka teavet vööttigude eluviisi ja geneetika kohta, selgitused, kuidas vaatlusaluseid liike ära tunda, kuidas teha vahet noortel ning täiskasvanud tigudel ning milliseid värvi- ja mustrivariante vööttigude kodadel esineb.
Kuid milleks neid andmeid kogutakse? Tartu Keskkonnahariduse Keskuse keskkonnainfo spetsialist Mirjam Pikla selgitas, et mõlema vöötteo liigi kodade muster on üsna varieeruv. Nende värvus võib olla kollane, roosa ja isegi pruun ning seda kaunistavad enamasti tumedamad vöödid. Vöötide arv varieerub ühest viieni ning vöödid võivad ka puududa.
Kojamuster on määratud geneetiliselt ning kuna erinevad geenikombinatsioonid on neil liikidel niiöelda kojale joonistatud, siis on nad olnud klassikaliseks ja armastatud vaatlusalusteks evolutsiooniuurijatele ja geneetikutele 19. sajandi lõpust alates ning on seda ka praegu veel.
Kogutavaid andmeid kasutatakse teadustöös, kus proovitakse selgitada, kuidas on Euroopa eri piirkondades vööttigude muster muutunud aja jooksul ja kui palju erineb see eri piirkondades üle Euroopa. Samuti uuritakse, kuidas on kodade muster seotud tigude looduslike vaenlaste (näiteks rästaste) arvukuse muutustega ja ka kliima soojenemisega. Vaatluste käigus loodetakse täpsustada ka salu- ja võsa-vöötteo levikuandmeid Eestis.
Rahvusvahelist üritust koordineeritakse Inglismaalt ning Eestis koordineerib ja vahendab projekti Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Eesti Malakoloogia Ühing.