Tartus esineb teadlane, kes leidis raiskamisele evolutsioonilise seletuse

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisraeli zooloog Amotz Zahavi arendas Darwini evolutsiooniteooriat edasi sinnamaani, kus mõistis, et luksuse omamine võib osutuda igakülgselt kasulikuks.
Iisraeli zooloog Amotz Zahavi arendas Darwini evolutsiooniteooriat edasi sinnamaani, kus mõistis, et luksuse omamine võib osutuda igakülgselt kasulikuks. Foto: Tartu Ülikooli bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus

Järgmisel nädalal esineb emajõelinnas loengutega Tel-Avivi ülikooli emeriitprofessor Amotz Zahavi (1928), kelle ideed kulukatest signaalidest on muutnud tänapäevaseid arusaamu biokommunikatsiooni olemusest.


Oma kuulsaimas teoses «Liikide tekkimine» (1859) käsitles Charles Darwin liikide kujunemist loodusliku valiku toimel. Esmalt keskendus ta tunnustele, mis andsid elusolenditele mingi eelise teiste omasuguste ees, et võistelda liigikaaslastega, ellu jääda kohtumisel teiste eluvormidega ning tulla toime erinevate keskkonnamõjudega.



Hiljem, uurides loodusliku valiku ulatust, pühendas Darwin raamatus «Inimese põlvnemine ja suguline valik» (1881) peatähelepanu sugulisele valikule.



Murdepunkt sugulise valiku teooria lahtiseletamiseks saabus 1975. aastal, mil Iisraeli zooloog Amotz Zahavi avaldas ajakirjas Journal of Theoretical Biology artikli pealkirjaga «Mate selection – a selection for a handicap» (Paarilise valik – edemuse valik), vahendas Tartu Ülikooli pressitalitus.



Zahavi esitas oma artiklis kulukate sootunnuste evolutsioonile põhjenduse, mis on sarnane inimühiskonnas levinud pillamisele ja raiskamisele. Mõlemal juhul on tegu isendi kvaliteedi kuluka reklaamimisega.



Teadlane näitas, et kulutused ilutsemisele (nt paabulinnu saba) ja pillamisele (nt luksuskaubad) võivad olla nende signaalide saatjatele ja vastuvõtjatele kasulikud.



Võime kulutada ressursse ohtlikule ja ebapraktilisele toretsemisele on signaaliks nende ressursside omamise kohta. Zahavi ideed on täitnud olulise lünga Darwini sugulise valiku teoorias, seletades ära, mis kasu saavad emased kõige kulukamate ornamentidega paarilisi eelistades. Lisaks bioloogiale on kuluka signaliseerimise printsiibil oluline tähtsus ka psühholoogia, sotsiaalteaduste, meditsiini ning keskkonnateaduste evolutsioonilistes harudes.



Amotz Zahavi viibib Eestis Tartu Ülikooli ja bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse Fibir kutsel.



8. septembril esineb Zahavi Dorpati konverentsikeskuses loenguga «The handicap principle and its implications to human signaling and altruism». Päev hiljem saab Vanemuise 46 ringauditooriumis kuulata tema ettekannet «The unique properties of signal selection and their implications to signaling by hormones and neurotransmitters». Mõlemad loengud algavad kell 18.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles