USAs Emory ülikoolis tehtud uuring näitas, et šimpansid oskavad imiteerida haigutamist.
Šimpansid oskavad imiteerida haigutamist
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. september 2009, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased näitasid ahvidele joonisfilme, kus ahv haigutas ja katsehavid haigutasid järgi, kirjutab BBC.
Uurijate sõnul võib see avastus anda viiteid näiteks ka selle kohta, miks inimlapsed imiteerivad televiisoris nähtavat.
Varasemad uuringud on näidanud, et ahvide keskkonnas on haigutamine nakkav.
«Laiendasime uuringut. Andsime ahvidele uue stiimuli animategelasest ahvi näol, kes samuti haigutas,» selgitas uurija Matthew Campbell.
Campbelli arvates mõistsid ahvid, et filmis oli tegelaskuju, mitte päris ahv.
«See ei olnud pärisahv, kuigi nägi šimpansi moodi välja. Sellest hoolimata šimpansid reageerisid ta haigutusele,» selgitas teadlane.
Uurijad leidsid, et ahvide haigutamine toimus teatud rütmis.
«Katsealused ahvid järgisid animaahve ja haigutasid nende järgi. Nägime, et haigutuse vaatamine on nakkav ja paneb neid vaadanud ahvid haigutama. Haigutust mitte sisaldavate kontrollvideote vaatamise ajal oli ahvide haigutamist vähem,» lisas Campbell.
Campbelli sõnul on haigutamise imiteerimise puhul tegemist empaatiaga.
«Tahtsime rohkem teada empaatiaga seotud käitumise kohta. Jälgisime empaatiat inimese lähima sugulase juures, et paremini mõista ka inimese empaatiavõimet,» lisas uurija.
Ta lisas, et kui animatsioon veelgi realistlikumaks muuta, võivad ahvid isegi rohkem haigutada.
«Selline ülekandumine on nagu mimikri või kohastumine olukorraga,» nentis Campbell.
Šimpanside kogukonnas on mitmekesised ja keerulised sotsiaalsed suhted ning need ahvid reageerivad kaaslaste näoilmele ja tegevusele.