Antarktise mandril oli 15 miljonit aastat tagasi soojaperiood

Antarktise mandril oli 15 miljonit aastat tagasi soojaperiood

FOTO: AFP / Scanpix

Teadlase leidsid ootamatu tõendusmaterjali selle kohta, et lõunapolaarmandri kliima oli kunagi praegusest märgatavalt soojem.

Uurijad said tõendusmaterjali fossiilidest, mis näitasid, et 15 miljonit tagasi tabas Antarktist soojaperiood, kirjutab Helsingin Sanomat.

See avastus lisab uue ja varem tundmatu peatüki Antarktise ajalukku.

Varasemate uurimuste põhjal aravati, et Antarktise jääkate moodustus umbes 35 miljonit aastat tagasi. Siiani oldi seisukohal, et selle ala kliima on alates nimetatud ajast olnud enam-vähem ühesugune.

USA Louisiana ülikooli teadlase Sophie Warny sõnul uuris ta 15 miljoni aasta taguseid planktoni- ja taimefossiile. Uurija sõnul ei uskunud ta esilagu oma uurimistulemusi, kuna need olid nii ootamatud. Samuti arvas ta, et fossiilid võisid laboratooriumis katsete käigus saastuda.

Kontrollimine ja teiste samasuguste fossiilidega võrdlemine näitas, et tegemist ei olnud saastumisega. Tulemuseks saadi, et 15 miljonit aastat tagasi oli Antarktise kliima märgatavalt soojem ja pehmem.

Fossiilid saadi 1100 meetri sügavusel tehtud puurimistel. Analüüsid näitasid, et selle piirkonna keskmine õhutemperatuur jaanuaris oli kümme soojakraadi ja mere pinnavee temperatuur oli nulli ja 11,5 soojakraadi vahel.

Maapinnal kasvas mitmesuguseid madalaid taimi ja põõsaid ning seal oli palju mageda veega veekogusid.

Soe kestis umbes paartuhat aastat. Pärast seda aga hakkas kliima uuesti jahenema ning taimed kadusid.

Uurijate arvates võis äkilist soojenemist ja uuesti külmenemist põhjustada hoovuste muutumine.

Antarktis on lõunapoolust ümbritsev manner. Suurus 13, 92 miljonit ruutkilomeetrit.  Üle 98 protsendi sellest on liustike all. Jää paksus võib ulatuda kuni 4500 meetrini.  Antarktises on mõõdetud ka maakera madalaim temperatuur  -  miinus 89,2 kraadi. Lõunapolaarmandril elavad pingviinid ja sealsetes vetes hülglased.

Populaarne

Tagasi üles