Kunstiasjatundjate kinnitusel võib Itaalias Firenzes Palazzo Vecchios leiduda seinamaal, mis võib olla kuulsa renessansikunstniku Leonardo da Vinci kätetöö.
Firenze Palazzo Vecchio peidab endas da Vinci mõistatust?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. oktoober 2009, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstiajaloolase Maurizio Seracini kinnitusel suutis ta dešifreerida ühe sõnumi, mis viitab, et selles palees on seinal teise fresko all da Vinci poolt loodud Anghiari lahingut kujutav teos, kirjutab The Telegraph.
Seracini on kindel, et see fresko maaliti teise renessansikunstniku Giorgio Vasari poolt 1563. aastal üle. Praegu on seal fresko, mis kannab pealkirja «Marciano lahing Chiana orus».
Itaalia kunstieksperdi sõnul andis talle da Vinci kohta vihje Vasari freskol olev sõjalipp, millel on ladinakeelne kiri «Cerca Trova» - otsi ja sa leiad.
Da Vincil valmisid enne «Anghiari lahingu» tegemist mitmed erinevad joonised, kuidas see peaks välja nägema. Mõned neist, kus ta on erinevaid detaile harjutanud, on siiani alles.
Pärast aastatepikkust uurimistööd sai teadlane loa teha kindlaks, mis on Vasari fresko all.
Firenze uus noor 34-aastane linnapea Matteo Renzi toetab seda projekti.
Kui Seracini väide osutub tõeks, siis on tegemist suure sensatsiooniga. Arvatakse, et Leonardo da Vinci loodud «Anghiari lahing» on kolm korda suurem kui tema üks kuulsamaid freskosid «Püha õhtusöömaaeg».
Seracini kasutab Palazzo Vecchio seinal oleva fresko uurimiseks radarit ja röntgenit.
«Otsisin aastaid arhiividest märkmeid da Vinci fresko kohta, millel oli kujutatud Anghiari lahingut. Ma ei leidnud mitte kuskilt viidet selle hävitamise, kahjustamise või eemaldamise kohta,» selgitas itaallane.
Leonardo da Vinci tegi Anghiari lahingut kujutava fresko 1503. aastal, märkimaks Firenze vabariigiks kuulutamist. Kuulus Medicide perekond kaotas siis võimu.
Kuid da Vinci ei jõudnud freskot kunagi valmis teha. Kui Medicid Firenzes võimu 1560. aastatel uuesti enda kätte said, lasid nad väidetavalt Vasaril selle fresko peale teha uue fresko.
Esimest korda hakkas kunstiajaloolastele Vasari freskol olev sõjalipp silma 30 aastat tagasi. Pikka aega spekuleeriti, kas tegemist on Vasari viitega da Vincile või mitte. Siiani ei olda selles küsimuses üksmeelel.
Kuid viimastel aastatel on kaastaud uurimisse tänapäevane kõrgtehnoloogia. Selle abil loodetakse saada teada, mis on Firenze Palazzo Vecchio suure, 500 saalis asuva fresko all.
Uuel uurimisel võetakse kasutusele ka neutronkiire projektor, mille abil saab teha kindlaks, kas fresko all on jälgi linaõlil põhinevatest värvidest. Leonardo da Vinci kasutas selliseid värve.
Kui seinalt paljastub da Vinci fresko, siis peab Firenze langetama otsuse, kas Vasari töö eemaldada või jätta alles.
Marciano lahingus kaotas Siena vabariik Firenze hertsogkonnale. Siena kaotas iseseisvuse ja ta liideti Toskaana hertsogiriigiga.
Giorgio Vasari (30. juuli 1511 Arezzo, Toscana – 27. juuni 1574 Firenze) oli Itaalia maalikunstnik ja arhitekt, tuntud ka kui Itaalia kunstnike biograafiate kirjutajana.
Tema sulest pärineb «Vite de' più eccelenti architetti, pittori, et scultori italiani» (Itaalia kõige kuulsamate arhitektide, maalikunstnike ja skulptorite elulood), mis on üks olulisemaid allikmaterjale itaalia renessansikunstnike ja -kunsti kohta ning tänu sellele peetakse teda kunstiajaloo isaks.
Oli ka ise produktiivne kunstnik, tegutses Toskaana suurhertsogi õuekunstnikuna.
Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius.