USAs Yale´i ülikoolis tehtud uuring näitas, et inimeste bioloogilised omadused ja kehakuju muutuvad.
Tulevikus on naised lühemad ja matsakamad?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. oktoober 2009, 17:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul on naised tulevikus lühemad, matsakamad ja tervemad ning kauem viljakad, kirjutab Sciencedaily.com.
Meditsiini arenemine on lubanud neil inimestel, kes muidu oleks surnud noores eas, kauem elada ja järglasi saada.
Paljud on siiani seisukohal, et inimese puhul looduslik valik enam ei tööta.
Yale´i ülikooli evolutsioonibioloog Stephen Stearns lükkas selle ümber.
Kui ellujäämine reproduktiivse eani ei ole enam probleem, siis kaks evolutsioonilist tahku – füsioloogia ja viljakus – on siiani muutumises.
Stearnsi kinnitusel on keskmine naine kümne sugupõlve pärast, aastal 2409 kaks sentimeetrit lühem ja üks kilogramm raskem. Siis toovad naised oma esimese lapse ilmale viis kuud praegusest keskmisest varem ning menopaus algab kümme kuud hiljem.
Stearns ja ta meeskond uurisid USAs Massachusettsis Framinghamis elava 14 000 isiku meditsiiniandmeid. Need ulatusid tagasi 1948. aastasse ja katsid kolme põlvkonda.
Uuringus olid vaatluse all 2238 viljakast east välja jõudnud naist. Neid kaaluti, mõõdeti pikkust, kolesterooli, vererõhku ning veel mitmeid tervisenäitajaid. Siia juurde lisati nende laste arv.
Teadlased avastasid, et lühemat kasvu ja tugevama kehaehitusega naistel oli rohkem lapsi kui saledamatel ja pikemat kasvu naistel.
Madal vererõhuga ja kõrge kolesteroolitasemega naistel olid suuremad perekonnad.
Ka oli neil naistel rohkem lapsi, kes sünnitasid lapsed keskmisest varasemas eas ning kellel algas menopaus hiljem.
Paljud neist naistest olid need jooned andnud edasi tütardele, kellel samuti oli keskmisest rohkem lapsi.
Uuringus ei täpsustatud, miks need faktorid on seotud reproduktiivse eduga, kuid viitavad, et selle põhjus on geneetiline, mitte keskkonnast tingitud. Uurijad kontrollisid ka teisi faktoreid nagu sotsiaalsed ja kultuurilised mõjutused.
«Kultuurikiht ei ole eriti mõjutanud looduslikku valikut ja järglaste tootmise mehhanismi,» selgitasid uurijad.