Geneetik: nüüdisinimene seksis neandertallasega

Geneetik: nüüdisinimene seksis neandertallasega

FOTO: AP / Scanpix

Rootsi geneetiku Svante Pääbo teooria kohaselt võisid nüüdisinimeste esivanemad seksida nendega ühel ajal eksisteerinud neandertallastega.

Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi evolutsioonigeneetika osakonna juhataja Pääbo ei ole siiski kindel, kas need liigid ühiseid järglasi said ning kas need järglased viljakad olid, kirjutab Sunday Times.

«Olen kindel, et need kaks liiki paaritusid omavahel, kuid kas neil oli järglasi, kes võivad meie kaugeteks esivanemateks olla? Sellele küsimusel võib anda vastuse neandertallaste geneetika uurimine,» selgitas Pääbo.

Geneetik tõi võrdleva näite loomadest, kus hobused ja sebrad ning lõvid ja tiigrid saavad järglasi, kuid need on kõik viljatud.

Viimastel aastatel on leitud mitmeid nüüdisinimeste ja neandertallaste jäänuseid, mis lubavad oletada, et need kaks liiki võisid olla sugulises vahekorras. Samas on aga senine neandertallaste DNA uurimine näidanud, et nende geenid oli tänapäevainimese geenidest erinevad.

Pääbo sõnul asub ta oma teoori tõestamiseks uuesti nende kahe liigi DNAd uurima, lootes leida ühist kokkupuutepunkti.

«Kui neandertallaste geenid on tänapäeva inimesel olemas, siis võivad need olla muteerunud peaaegu nähtamatuks,» selgitas geneetik.

Selle aasta alguses teatas Pääbo, et valmis neandertallaste genoomi esialgne variant. Selleks tuli järjestada üle kolme miljardi aluspaari.

Neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on Euraasia esiajalooline inimene, kes elas  390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elas peamiselt koobastes, valmistas tööriistu, kasutas tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid karmi eluga kohastunud. Niinimetatud klassikaline neandertallane elas  70 000 – 35 000 aastat tagasi, oli kehaehituselt  lühike ja jässakas.

Populaarne

Tagasi üles