Astronoomid jõudsid USA kosmoseagentuuri NASA Swift kosmoseteleskoobi abil jälile seni kaugeimale kosmilise sündmusele.
Astronoomid avastasid kaugeima gammapurske
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. oktoober 2009, 11:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks astronoomide meeskonda avastasid 13 miljardi valgusaasta kaugusel plahvatanud supernoova ehk arengu lõppjärku jõudnud tähe, edastab BBC.
Tähe plahvatusega kaasnenud gammapurse leidis aset 630 miljonit aastata pärast Suur Pauku
Astronoom Nial Tanvir sõnas, et see avastus andis võimaluse tungida kosmose ajalukku.
Tanvir ja ta kolleegid kasutasid gammapurske uurimiseks Hawaiil asuvat infrapunateleskoopi.
Uurijate kinnitusel on GRB 090423 gammapurske puhul tegemist universumi ühe võimsaima plahvatusega.
«Swift teeb aastas kindlaks umbes 100 gammapurset, kuid nüüdne on erakordne, sest see leidis aset tõesti väga kaugel,» selgitas astronoom.
Sama gammapurske jälile jõudis ka Itaalia astronoom Ruben Salvaterra koos oma meeskonnaga. Nad kasutasid vaatlemiseks La Palmas asuvat Galileo teleskoopi.
Astronoomid kasutasid objekti kauguse kindlaksmääramiseks punanihet. See on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas.
Punanihe näitas, et tähe plahvatus toimus siis, kui universumi suurus oli vaid viis protsenti praegusest.
Gammapurse ehk gammasähvatus on suurima energiaga kosmiline sündmus, mida on mõõdetud. Gammasähvatus kaasneb supernoova plahvatusega ning tekib must auk.
Gammapurske uurimine võib teadlastel aidata lahendada maailmakõiksuse algusaegade müsteeriume.
«See avastus näitas meile, et universumi alguses oli olemas massiivseid tähti. Selliste gammapursete abil võib saada informatsiooni, kuidas maailmaruum arenes,» selgitasid astronoomid.