Magistri kui teaduskraadi aeg saab lõplikult ümber

Tartu ülikooli peahoone.

FOTO: Margus Ansu/ Postimees

Tartu ülikoolis ja maaülikoolis järgmisel-ülejärgmisel aastal kukkuv tähtaeg teadusmagistrikraadi kaitsmiseks lõpetab ülemineku Bologna süsteemile.

Viimased Bologna eelses ehk 4+2 süsteemi teadusmagistriõppes tudeerijad peavad kiirustama, kui tahavad veel kraadi kaitsta. Kokku on selliseid üliõpilasi Eesti hariduse infosüsteemi andmetel 331.

Suure osa sellest arvust, 235, moodustavad Tartu ülikooli tudengid, kellele ülikooli nõukogu on viimaseks kaitsmiskuupäevaks määranud 31. augusti tuleval aastal.

Maaülikooli õppeprorektor Jüri Lehtsaar ütles, et nende «vanadel magistritel» on kraadi kaitsmiseks aega veidi rohkem, 2011. aasta lõpuni. Lehtsaare sõnul võinuks aega anda rohkemgi - nii kaua, kuni kestavad vanade õppekavade akrediteeringud, kuid üleminek vanast õppekavade akrediteerimissüsteemist uuele, õppekavagruppide hindamisele, tingib varasema tähtaja.

«Ega meil neid vanu 4+2 üliõpilasi pole ka eriti, võib-olla kümmekond. Mõned lapsehoolduspuhkuse võtnud näiteks ja mõned tulevad võib-olla eksternina ka kaitsma,» rääkis Lehtsaar.

«Sellega peaks olema kõigile antud võimalus otsustada, kas nad teevad teadusmagistritöö lõpuni,» märkis haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar. «Kel on head uurimisteemad, saavad oma töö kindlasti ümber kujundada doktoritööks, kui nad ei jõua lõpetada,» kinnitas ta. «Aga kui lõpetavad, siis sellega luuakse hea alus teadustööks.»

Kõrgesaar tõdes, et teadusmagistrikraad on tööturul natuke inflatsiooniobjektiks muutunud, sest on palju tööandjaid, kes ei mõtle, et see on rohkem väärt kui uus magistrikraad.

Tartu ülikooli õppekorralduse peaspetsialist Ülle Hendriksoni ütles, et teadusmagistriõpingute doktorantuuris arvestamiseks tuleb doktoriõppesse astudes vastav avaldus teha.

Kel näiteks lapsehoolduspuhkuse tõttu vana õppekava järgi nominaalaega veel alles, saavad Hendriksoni sõnul taotleda jätkamist uuel õppekaval. Nominaalaega see juurde ei anna.

«Uuele õppekavale üleminekul tuleb õpingud üle kanda ja õppekavade sisuline erinevus võib olla suur. Järelejäänud aeg ei pruugi aga olla piisav, et uut magistriõppekava täita,» hoiatas Hendrikson.

Ta kinnitas, et jätkamine uues magistriõppes ei olegi nelja-aastase bakalaureuseõppe lõpetanutele otseselt vajalik, kuna neil on uuele magistrikraadile vastav kvalifikatsioon juba olemas.

Jaan Kõrgesaar möönis samas, et uus magistrikraad teadustööks väga head ettevalmistust ei anna. Selle võrra tuleb doktorantuuris rohkem tööd teha. Doktoritööd aga ei tasuks tema sõnul enam pidada mingiks püüdmatuks kõrguseks nagu nõukogude ajal, kus see oli tõeline elutöö.

«Nende reformide käigus ei ole doktorikraad oma väärtust kaotanud, aga sisuliselt võib öelda, et loomulikult on vähehaaval kohanetud madalamate nõuetega,» ütles Kõrgesaar.

Tallinna ülikool (TLÜ) ja Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) on 4+2 magistriõppekavadega praeguseks juba lõpparve teinud. TLÜ õppeosakonna juhataja Imbi Teiter ütles, et neil oli viimane võimalus teadusmagistritööd kaitsta 1. septembril käesoleval aastal. «Meil oli õppijate arv nii väike - kogu ülikooli peale kümmekond. Enamik neist olid lapsehoolduspuhkusel olnud,» ütles Teiter.

Samal kuupäeval sulges vanad õppekavad ka TTÜ. Käesoleval aastal kaitses TTÜ õppeosakonna juhataja Tiia Vihandi sõnul teadusmagistritööd 50 üliõpilast.

Bologna protsessi eesmärk on Euroopa kõrgharidussüsteemide suurema ja täieliku ühilduvuse saavutamine ning kergesti mõistetavate ja võrreldavate kraadide süsteemi rakendamine. Nii püütakse parandada Euroopa kõrgharidussüsteemi rahvusvahelist konkurentsivõimet ning võimaldatakse Euroopa riikide kodanikele suuremat liikumisvabadust ning võimalust õppida ja töötada teistes Euroopa riikides, väljaspool oma koduriiki.

Populaarne

Tagasi üles