Teadlased uurisid jääkarude ja grislikarude ühiseid järglasi.
Milline on jääkaru ja grislikaru hübriid?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. november 2009, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna loodusest on teada ainult üks selline hübriidi ja seegi surnud, siis tehti uuring loomaaedades elavate hübriidide peal, kirjutab BBC.
Kokku on üle maailma teada 17 nende kahe karu hübriidi.
Hübriidkarus on ühendatud mõlema vanema jooned, kuid ühe vanema mõni joon võib tugevamalt esile tulla.
Seni maailma ainus looduses elanud hübriidkaru lasti 2006. aastal Kanadas Põhjaterritooriumil Banksi saarel maha.
Kuid nende kahe erineva liigi karude hübriide leidub maailma mitmes loomaaias.
Üheks selliseks on ka Saksamaal asuv Osnabrücki loomaaed, kus neid haruldasi karusid uuritakse.
«Jääkaru ja grislikaru ühised järglased on väga haruldased. Looduses on teada vaid üks selline isend,» selgitas Saksamaa Osnabrücki loomaaia esindaja Ute Magiera.
Selles loomaias sündis 2004. aastal kaks sellist hübriidkarupoega.
Uurijate sõnul on hübriidid suuremad kui jääkarud, kuid väiksemad kui grislid.
Neil on jääkarudele omane pikem kael, kuid samas on nende kehaosa rohkem grislikarude sarnane.
Hübriididel on üsna pikad sabad, mis viitab jääkarude tugevale geneetilisele mõjule.
Ka on nende karude käpad oma vanemate käppade segu. Hübriidkarude käppade alused on osaliselt kaetud karvadega.
Jääkarudel on terve käpaosa karvadega kaetud, sest see kaitseb neid jää ja külma eest. Pruunkarude hulka kuuluvatel grislidel on karvutud käpaalused ning selgelt eristatavad küüned.
Kuid kõige rohkem pakkus teadlastele huvi nende karude karv. Grislide karvkate on enamasti lühikarvaline. Jääkaru karvastik koosneb lühikesest tihedast aluskarvast ja natuke pikemast pealiskarvast. Selline karvakiht jääb kuivaks ka ujudes.
Uuring näitas, et hübriididel on esindatud mõlema vanemad karvastiku eripära.
Hübriidid meenutavad oma käitumiselt eeljoones jääkarusid. Noorte karudega tehtud katse näitas, et nad kasutavad neile antud mänguasju samal viisil nagu jääkarud lõhuvad jääd, et pääseda hüljeste ligi.
Teadlased lisasid, et kui uuritav emane hübriid osutub viljakaks, siis on need segunenud karud võimelised looduses edukalt paljunema.
Pruunkaru (Ursus arctos) ja jääkaru (Ursus maritimus) lahknesid ühisest esivanemast 200 000 – 300 000 aastat tagasi.
Nende kahe liigi praegused elualad peaaegu ei kattu. Pruunkarud elavad mägistes metsades ja tundras, samas kui jääkarude elupaik on Arktikas.
Kuid Kanada arktilises piirkonnas ja Siberis on alasid, kus need kaks liiki võivad üksteise territooriumile sattuda.