Imikud nutavad ja lalisevad oma emakeeles

FOTO: SCANPIX

Saksamaa  Würtzburgi  ülikooli teadlased avastasid, et imikud nutavad ja lalisevad oma emakeeles, püüdes kopeerida emade kõnet.

Uurijatele oli üllatuseks, et viie päeva vanuse Prantsuse beebi lalinal on selgelt eristatav prantsusekeelne tonaalsus, kuid Saksa beebidel olid häälitsused saksakeelse tooniga, kirjutab Daily Mail.

Uuringu teinute arvates tajuvad lapsed oma vanemate kõnemaneeri ja tonaalsust juba üsas olles ning sündides hakkavad seda jäljendama.

Teadlased lisasid, et imikud ka nutavad regionaalses «slängis».

Varasemad uuringud näitasid, et veel sündimata lapsed reageerivad kõnele ja toonidele. Kuid varem ei teatud, et nad suudavad kõnemaneeri  kohe kopeerida.

Kathleen Wermke ja ta kolleegid uurisid viiepäeva vanuste imikute lalisemist ja nutmishäälitsusi.

«Vastsündinute nutus ei ole veel erisusi, kuid mida päev edasi, seda keerukamaks laste häälitsused muutuvad,» selgitasid teadlased.

Uurijad salvestasid 30 prantsuse ja 30 saksa lapse häälitsusi ja nuttu ning võrdlesid siis neid.

Prantsuse lapsed alustasid nutmist madalates toonides, kuid siis läksid toonid kõrgemaks. Saksa lapsed seevastu alustasid kõrgemate toonidega, mis hiljem madaldusid.

Wermke sõnul kattusid laste nutmisintonatsioon prantsuse ja saksa keele intonatsiooniga.

Uurijate arvates suudab laps viimasel kolmel raseduskuul ema häält ja ta kõne intonatsiooni eristada.

Enamiku keeleteadlaste arvates hakkab lapsel keeleline struktuur tekkima juba ühe kuu vanusena, kui tuuakse kuuldavale enda väljendamist võimaldav lalin.

«Arvame, et keele areng saab alguse nutuga. Nutuhäälitsused jäljendavad sünnipaiga keelt,» võtsid uurijad asja kokku.

Populaarne

Tagasi üles