USA Colorado ülikooli teadlased kaardistasid inimkehal olevad erinevad bakterid.
Teadlased kaardistasid inimkehal olevad bakterid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. november 2009, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa neist mikroobidest mängivad peamist rolli keha funktsioneerimises, kirjutab BBC.
Teadlaste sõnul on bakterite asetus kehal inimeseti erinev.
Uurijad tegid üheksal terve katsealuse abiga kindlaks inimnahal olevad 27 erinevat bakterite piirkonda.
«Mitte ainult bakterite asetus inimkehal ei ole inimeseti erinev, vaid ühel kehal asuvad bakterite kogukonnad on väga erinevad. Kuid ilmnes ka selgelt eristatavaid mustreid,» selgitasid asja uurinud.
Uuriti otsaesisel, kaenlaalustes, juustes, kõrvas, käsivarrel, pihus, nimetissõrmel, nabas, põlveõndlas, tallaalustel, ninasõõrmetes, suus ja kurgus leiduvaid baktereid.
«Meie eesmärgiks oli teha kindlaks, millised on tugeval ja tervel inimesel olevad bakterid, et hiljem saaks neid võrrelda haigete inimeste kehal leiduvate haigustekitajatega,» selgitasid uurijad.
Inimkehal või selle sees elab umbes 100 triljonit mikroobi.
Bakterid mõjutavad füsioloogilisi funktsioone, kaasa arvatud ka immuunsüsteemi, seedimist ning osa neist aitab toime tulla patogeenidega.
Teadlased võtsid katsealustelt kolme kuu jooksul bakteriproove. Seda tehti tavaliselt 1 – 2 tundi pärast duši all käimist.
Avastati, et eri päevadel oli ühel ja samal isikul bakterite tase ja paiknemine erinevad.
Vähe muutusid bakterid kaenlaaukudes ja tallaalustel. Põhjus võib olla selles, et seal on neil kogu aeg peaaegu ühesugune keskkond – pime ja niiske.
Kõige vähem oli muutusi aga suus paiknevatel bakteritel.
Peapiirkonnas nagu otsmikul, ninas, kõrvades ja juustes domineerivad ühte liiki bakterid.
Kehal ja jalgadel olevad bakterid erinevad peas olevatest bakteritest märgatavalt.
«Meil tekkis uuringu käigus palju küsimusi. Miks täiesti tervetel inimestel on nii palju erinevaid bakterikolooniaid?» küsis uurija Noah Fierer.
Ta jätkas, et kindlaks on tegemata, kas inimestel tekivad need kohe pärast sündi või arenevad need vananedes ning kui tähtsat rolli need ikkagi mängivad.
Teadlased tegid veel ühe katse, kus nad viisid keelelt võetud baktereid otsmikule ja käsivarrele. Keelebakterid pidasid kauem vastu käsivarrel.
«Võib oletada, et keha kuivemates paikades nagu käsivars on lihtsat sobivam keskkond ka nende bakterite jaoks, mida sealt tavapäraselt ei leia,» selgitas uuringus osalenud Elizabeth Costello.
Teadlaste sõnul võib keha erinevate bakterite paremini tundma õppimine aidata tulevikus hakata kindlaks määrama haiguste biomarkereid.