Loodusprotsessid suurendavad Venemaa pindala

Vulkaanipurse Kuriili saarestikku kuuluval Matua saarel

FOTO: AFP / Scanpix

Pindalalt maailma suurim riik Venemaa laieneb.

Teadlaste sõnul on suurenemise taga loodusprotsessid, maavärinad ja vulkaanipursked, edastab The Telegraph.

Geoloog Boris Levini hinnangul sai Venemaa 2007. aastal Sahhalini saarel toimunud maavärina ja sel aastal asustamata Matua saarel toimunud vulkaanipurskega siiani juurde 4,5 ruutkilomeetrit.

«2007. aasta Sahhalini maavärinas muutus osa merepõhjast kuivaks maaks. Uus ala on kolm ruutkilomeetrit,» selgitas Vene teaduste akadeemia geoloogia ja geofüüsika instituudi teadlane Levin.

Ülejäänud 1,5 ruutkilomeetrit saadi juurde Kuriili saarte hulka kuuluvalt Matua saarelt, kus purskas Sarõtševi vulkaan. Geoloogid külastasid pärast purset saart ja avastasid  hangunud laavavoolu, mis pindala suurendanud oli.

Sarõtševi vulkaan on Kuriili saarestiku, mis ulatub Jaapani Hokkaido saarest kuni Venemaa Kamtšatka poolsaareni, üks aktiivsemaid vulkaane.

Geoloog Sue Loughlini kinnitusel on Kuriili saared vulkaanilise tekkega.

«Vulkaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud laava, muda ja vulkaanilised jäänused muudavad saare pindala suuremaks,» selgitas geoloog.

2009. aasta vulkaanipurse oli näha ka rahvusvahelisse kosmosejaama, kuna purske tagajärjel tekkinud tuhapilv ulatus atmosfääri kõrgematesse kihtidesse.

Teadlaste arvates võib uutel aladel üsna kiiresti ökosüsteem tekkida.

«Niipea kui vulkaanilised komponendid lagunema hakkavad, esmane mullakiht tekib, hakkavad taimed seda vallutama,» selgitati.

Pole teada, kui mitu vulkaanipurset on Matua saarel toimunud. Oletatakse, et viimase 100 aastaga vähemalt kümme.

Sahhalini saar on Venemaa suurim saar. Kaks kolmandikku saare pindalast on mägine ning kogu saarel kasvab mets.

20. sajandi alguses saatis Nõukogude Liit sinna 32 000 inimest, kellest 22 000 olid sunnitöölised. Sahhalini algne elanikkond koosnes paarist tuhandest inimesest.

Praegu elab Sahhalini saarel 546 695 inimest.

Sahhalini saared asuvad Vaikse ookeani ja Euraasia tektoonilise plaadi piiril. Nende plaatide liikumine põhjustab maavärinaid.

Kuriili saarestiku kõige lõunapoolsemad neli saart on pikka aega Venemaa ja Jaapani vaheliseks tüliõunaks olnud, kuid vulkaaniga Matua saar tunnistati Venemaa alaks. Jaapani keeles kannab see saar nime Matsuwa.

Populaarne

Tagasi üles