Kanada teadlaste sõnul tekkis viimane jääaeg ainult kuue kuu jooksul, muutes sooja ja päikeselise Euroopa jäiseks maastikuks.
Euroopas tekkis jääaeg poole aastaga?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. november 2009, 16:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem arvati, et 13 000 aasta tagune jahenemine saabus kümne aasta jooksul, kirjutab Live Science.
Nüüd tehtud uuring näitas, et see protsess oli 20 korda kiirem.
1300 aastat kestnud jääaja põhjuseks peetakse Golfi hoovuse suuna muutust, mida võis tekitada Kanadas asunud jäise järve vete jõudmine Atlandi ookeani. Selle tagajärjel sai tekkida arktiline kliima.
«Kliimamuutus tuli sel ajal elanud liikide jaoks ootamatult. Seda võiks võrrelda sellega, et kui võtta Briti saared ja viia need paari kuuga üle Arktikasse,» selgitas geoloog William Patterson.
Pattersoni sõnul näitasid uuringud, et Maa kliima on võrdlemisi ebastabiilne ning muutused soojast külmaks võivad tekkida võrdlemisi kiiresti.
Avastus põhineb Lääne-Iirimaa Lough Monreaghi järve põhjamuda uuringutel. Teadlased kasutasid robotit, et saada mudast vaid 0,5 millimeetri paksust kihti.
See õhuke kiht koosnes mitmest erinevast pinnasekihist. Iga kihis on umbes kolme kuu jagu setteid. Erinevate settekihtide süsiniku ja hapniku isotoobid paljastasid, kuidas temperatuurid ja sademed lühikese aja jooksul muutusid.
Avastati, et temperatuur langes järsult ning järves elanud taimed ja loomad surid paari kuu jooksul.
Osa teadlasi on veendunud, et uus jääaeg võib tekkida Gröönimaa jääkihi kiire sulamise tagajärjel, kui jää sulamisvesi muudab Golfi hoovuse senist kurssi. Arvatakse, et ka siis toimub kliima jahenemine vaid kuude jooksul.