Astronoomid avastasid «vampiirtähe»

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšiilis Paranalis asuv European Southern Observatory ülisuur teleskoop. Selle abil avastati Ahtri tähtkujus «vampiirtäht»
Tšiilis Paranalis asuv European Southern Observatory ülisuur teleskoop. Selle abil avastati Ahtri tähtkujus «vampiirtäht» Foto: Ove Maidla

Astronoomid avastasid tähekoosluse, mis võib olla Ia tüüpi supernoova.

«Vampiirtäht» V445 leiti Ahtri (ladina keeles Puppis) tähtkujust, edastab Sciencedaily.com.

Nimetatud täht plahvatas 2000. aastal, olles enne seda imenud osa kaastähe mateeriast endasse.

Astronoomidel õnnestus nüüd teha kindlaks plahvatanud tähe kaugus ja see, kui hele ta tegelikult on.  Uurijate kinnitusel võib tegemist olla Ia tüüpi supernoovana tuntud täheplahvatusega.

Teadlased lisasid, et Ia tüüpi supernoovat on juba pikka aega otsitud ning selle uurimine annab kindlasti rohkem teadmisi tumeda aine kohta.

Ia tüüpi supernoovasid iseloomustab vesiniku puudumine nende spektris, kuigi vesinik on universumis väga levinud aine.

Sellise supernoovad sünnivad kaksiktähtesüsteemides, kus üks tähtedest on valge kääbustäht. Valged kääbused tekivad Päikese sarnaste tähtede viimases faasis. Selline valge kääbus käitub vampiirina, imedes oma kaastähest ainet. Kui valge kääbuse mass ületab kriitilise piiri, siis muutub ta ebastabiilseks ja plahvatab.

Astronoomidemeeskond jälgis V445 mitme aasta jooksul pärast 2000. aastal toimunud plahvatust, mille tagajärjel tekkis seal 250 korda varasemast heledam valgus. Siis paiskus universumisse suur hulk tumedat ainet.

Teadlane Patrick Woudt lisas, et tänapäeva astrofüüsika üks põhiprobleeme on see, et täpselt ei teata, millised tähesüsteemid Ia tüüpi supernoovadena plahvatavad.

Astronoomid jälgisid V445 Puppis süsteemi European South Observatory Tšiilis Paranalis asuva ülisuure teleskoobi abil. Teleskoobi abil tehtud fotodel on näha kahekordset gaasilist keha, mille kummaski otsas on paksem osa. Supernoova arvatakse liikuvat 24 miljonit kilomeetrit tunnis.

Selle omadused on varasemalt avastatud supernoovade omadest erinevad.

Tähepaari ümbritseb paks kosmiline tolm, mis võis tekkida 2000. aastal toimunud plahvatuse tagajärjel.

Videot vaata siit ja fotot siit. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles