«Makaagivanaemad» hoolitsevad «lastelaste» eest

Jaapani makaagid

FOTO: AFP / Scanpix

Zooloogide sõnul avastasid nad Jaapani makaake (Macaca fuscata) uurides, et sealsed vanemad emased hoolitsevad nooremate isendite eest.

Teadlaste sõnul on see esimene kord, mil sellist käitumist ahvide juures märgati, kirjutab BBC.

Teadlased uurisid Katsuyama looduskaitsealal elavaid makaake.

Sealset makaagikarja on uuritud alates 1958. aastast. Nende ahvide kohta on detailsed ülestähendused, kaasa arvatud ka sünniajad ning sugulusastmed.

Masayuki Nakamichi kinnitusel tuli vanade emaste makaakide käitumine üllatusena.

«On teada, et mõned ahvid «adopteerivad» noori liigikaaslasi. Siis on tavaliselt tegemist emastega, kelle pojad on surnud,» selgitas teadlane.

Nakamichi selgitas, et oma hiljutises uuringus märkas ta hoopis teistsugust käitumist. Seal hakkasid kaks «vanaema» oma «tütretütarde» eest hoolt kandma.

«See on üsna haruldane, et oma järglased üles kasvatanud emased hakkavad ülejärgmise põlvkonna eest hoolitsema,» lausus jaapanlane.

Nakamichi ja ta kolleegid jälgisid makaake, 24-aastast emast, kes sai tähistuse GM1 (Grandmother1) ja ta  emast «lapselast», märgistusega GD1 (Granddaughter1).

GD1 oli GM1 tütre M1 järeltulija. GM1 hakkas GD1 eest hoolitsema 20 päeva pärast tema sündi. Hoolitsus kasvas, kui järeltulija ema M1 järsku karjast kadus.

Teadlased panid tähele, et «vanaema» käitus nagu pärisema. Kuid pärast ema tagasitulekut tõmbus tagasi ja lasi emal poja eest hoolitseda.

Teises katses jälgiti 23-aastast emast ahvi GM2, kes hoolitses oma 14-kuuse «tütretütre» GD2 eest. Siinsel juhul ei hoolitsenud ema ise oma vanema järeltulija eest, kuna imetas nooremat järeltulijat.

Nii võttiski «vanaema» jälle ohjad enda kätte ja hakkas noorema makaagi järele vaatama. Teadlaste kinnitusel tegi ta seda üsna pikka aega, ka viis kuud pärast vaatluse lõpetamist tegeles vanem emane ahv nooremaga.

Teadlaste sõnul oleks esimesel juhul noor ahv surnud, kui vanem ahv ei oleks tema eest hoolt kannud. Kuna GM1-l ei olnud pikka aega uusi järglasi olnud, siis ei saanud ta noorele piima anda, kuid kaitses teda ja hoidis soojas. Tänu sellele pidas väike ahv oma ema tagasitulekuni vastu.

Teisel juhul aga toitis «vanaema» oma «lapselast» rinnapiimaga. Teadlaste arvates võis vanema emasahvi keha hakata rinnapiima tootma, kuna noorloom hakkas ta rindu imema.

«Poegade saamise east väljas emased ahvid mängivad noorte ahvide ellujäämisel tähtsat rolli. «Lastelaste» eest hoolitsedes kindlustavad vanemad ahvid oma geenide edasikandumise, sest hästi hoitud isenditel on suurem šanss järglasi saada,» selgitas Nakamichi.

Populaarne

Tagasi üles