«Superjõgi» eraldas Briti saared Euroopa mandrist

Eelajalooline «superjõgi» eraldas Briti saared Euroopa mandrist

FOTO: TopFoto/SCANPIX

Briti ja Prantsuse teadlaste kinnitusel eksisteeris enne La Manche´i väina tekkimist eelajalooline «superjõgi», mis põhjustas Briti saarte eraldumise Euroopa mandrist.

Varasemad geoloogilised uuringud näitasid, et 500 000 aastat tagasi olid Briti saared praeguse Kagu-Inglismaa Wealdi juures ühendatud Põhja-Prantsusmaa Artois` piirkonnaga, kirjutab Daily Mail.

Kuid 450 000 aastat tagasi alanud jääaegadel kattus enamik Põhja-Euroopa aladest jääkattega.

Euroopa mandrialal asunud jõed voolasid sel ajal praeguse Põhjamere lõunaosas asunud järve.

Põhjas piirasid seda järve jääliustikud ja lõunas madalad maamassid, mis ühendasid praegusi Suurbritannia ja Prantsusmaa alasid.

Kuid järves tekkis vett liiga palju. See hakkas sealt välja voolama, moodustades lõpuks laia jõe. Teadlaste poolt Fleuve Manche nimeks saanud jõgi voolas Atlandi ookeani suunas, uuristades kriidikaljusse lõhesid.

Teadlaste kinnitusel oli see jõgi nii võimas, et uuristas väga sügava vao, mis jää sulades ja veetaseme tõustes üle ujutati. See eraldaski Briti saared mandrist.

Teadlased jõudsid sellisele järeldusele pärast merepõhja setete uurimist. Eriti huvitasid uurijaid Atlandi ookeani Biskaia lahe põhjasetted.

Uuring näitas, et Fleuve Manche kandis Põhja-Euroopa setteid ookeanisse. Atlandi ookeanis olevad settekihid on säilinud puutumatuna tuhandeid aastaid.

See võimaldas teadlastel teha kindlaks, millised setted tekkisid «superjõe» voolu tagajärjel ja millised pärinevad teistest ajastutest.

Lisaks avastati, et Fleuve Manche eksisteeris kolmel erineval jääajal – 450 000, 160 000 ja 30 000 aastat tagasi.

Teadlaste kinnitusel mõjutasid Fleuve Manche`i suured külma vee massid ookeanivee tsirkulatsiooni ja keskkonda.

Uuring näitas ka seda, kuidas Euroopa mandriala aegade jooksul muutunud on.

Arvutijoonist vaata siit.

Populaarne

Tagasi üles