Üheks maailma tuntumaks eesti päritolu teadlaseks nimetatud Endel Tulving võttis läinud nädalal Pariisis mälu uurimise eest vastu psühholoogia «Nobeliks» kutsutud maineka auhinna.
Mälu uurimine tõi eestlasele «Nobeli»
4. detsember 2009, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulving sai Pariis Pasteur-Weizmann/Servier’ rahvusvahelise auhinna neuropsühholoogia, täpsemalt mälu-uurimise teemal. Auhinda, mida antakse välja iga kolme aasta tagant, võrreldakse tähtsuselt kuulsa Nobeli auhinnaga. Sellega kaasneb 150 000 euro ehk 2,3 miljoni krooni suurune preemiaraha.
Tulving tõdes pärast auhinna kättesaamist, et on elu jooksul vastu võtnud mitmeid kõrgeid auhindu, kuid praegu saadu on kõige olulisem. «On üllatav, fantastiline ja uskumatu võtta vastu auhind töö eest, mille puhul ma ei uskunud, et see võiks ülejäänud maailma jaoks väga põnev olla,» tõdes ta.
Teadlane nentis muiates, et inimesed arvavad ju teadvat mälu kohta kõike ja mis seal veel uurida on. «See on kindlasti suurim tunnustus mulle ja mu kolleegidele ning väga ilusaks lõpuks minu akadeemilisele karjäärile,» tunnistas ta.
Tulving viibis pärast kõrge auhinna kättesaamist ka kodumaal Eestis, võttis osa Tartu Ülikooli juubelipidustustest ning lendas eile tagasi Kanadasse.
Koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja 1949. aastal edasi Kanadasse põgenenud Tulving on üks maailma mõjukamaid kognitiivse psühholoogia uurijaid. Tema avastused on mõjutanud inimese mälu lahtiseletamise teooriaid ning aidanud mäluhäirete puhul töötada välja vajalikku ravi.
Tulvingu enam kui pool sajandit kestnud teadustöö on aidanud valgustada, millised mehhanismid mälus meie elu reguleerivad, ning tänu tema tööle on tuvastatud viit sorti mälu: töömälu, episoodiline mälu, semantiline mälu, protseduuriline mälu ja nähtav mälu.