Tornio jõe ääres elati juba 11 000 aastat tagasi

Tornio jõgi

FOTO: Wikipedia.org

Rootsi arheoloogid avastasid Soome-Rootsi piiriäärset ala uurides, et inimesed elasid Tornio jõe ääres juba 11 000 aastat tagasi.

Arheoloog Olaf Ostlundi sõnul on Norrbotteni läänist Pajalast leitud inimasustuse jäljed Põhja-Rootsis ühed vanimad, kirjutab icenews.is.

Inimasustuse jäänused leiti rutiinsete uuringute käigus, mis korraldati seoses uue kaevanduse rajamisega.

Esimesed esemed tulid päevavalgele juba selle aasta septembris. Süsinikmeetodil uurimine näitas, et need on 10 000 – 11 000 aasta vanused.

«Tornio jõe äärest võiski oodata üsna vana asustuse jälgi, kuid me ei arvanud, et see võib nii vana olla. Ootasime daatumit, milles on neli, mitte viis numbrit,» selgitas arheoloog.

Uurijad võrdlesid saadud leide viis aastat tagasi ligidal asuvast Kangoforsist avastatud leidudega. Leiti, et Pajala piirkonna asustus on 1000 aastat vanem.

Ostlundi sõnul sundisid 1980. aastatel leitud 6000 aasta vanuste kiviaegsete elukohtade avastamine Rootsi põhjapiirkonna asustamisaja daatumeid muutma.

«Varem arvati, et kiviajal ei ulatunud inimasutus nii kaugele põhja, vaid inimesed elasid Lõuna-Rootsis, kus oli märgatavalt soojem,» selgitas Ostlund.

Tornio on jõgi Rootsis ja Soomes.

Jõgi algab Rootsist Kiruna vallast Torneträski järvest. Ülemjooksul voolab Tornio valdavalt kakku. Junosuandos jõgi hargneb, suurem osa vett voolab Tärendö jõkke. Pärast Muonio suuet voolab valdavalt lõunasse. Alates Pajala valla lõunapiirist on Tornio Soome ja Rootsi vaheline piirijõgi.

Tornio jõgi suubub Põhjalahte.

Populaarne

Tagasi üles