Teaduskonkursi peapreemia tõid geenid ja teooria teooriate loomisest

Semiootik Daniele Monticelli ja geneetik Pille Hallast õnnitlevad teineteist Haridus- ja teadusministeeriumi üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia võitmise puhul.

FOTO: Sille Annuk.

Haridus- ja teadusministeeriumi selle aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi peapreemia pälvisid geneetikaga tegelev Pille Hallast ja semiootik Daniele Monticelli.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis töötavale Pille Hallastile tõi ühe kahest 55 000 kroonisest peapreemiast doktoritöö teemal «Inimese ja šimpansi Luteiniseeriva hormooni/ Koorion Gonadotropiini beeta-subühiku (LHB/CGB) geeniklaster: liigisisene varieeruvus ning noorte duplitseeritud geenide lahknemine sõsarliikides».

Tallinna Ülikooli dotsent Daniele Monticelli pälvis teise peapreemia Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö eest teemal «Terviklikkus ja selle jäägid: totaliseerimise ja detotaliseerimise teoreetilised protseduurid semiootikas, filosoofias ja poliitikas».

«Ma üritasin oma töös vaadata, kuidas luuakse humanitaarvaldkonnas teooriaid,» selgitas Daniele Monticelli. Tema eesmärk oli näidata, et millegi mõistmiseks on kaks viisi. «Üks viis üritab kirjeldada nähtusi korrastatud tervikuna, teine viis seab koherentsuse kahtluse alla,» ütles ta. Neid kahte nimetab ta totaliseerivaks ja detotaliseerivaks viisiks luua humanitaarteadustes teooriaid. Monticelli tõi näiteks keele, mida võib vaadelda kui süsteemi, kuid mis on samal ajal ka heterogeenne väli, kus on alati sees erinevused.

Praegu uurib Monticelli Eesti tõlkeloo küsimusi. Doktoritöö teemal on tal plaanis avaldada raamat.

Pille Hallasti doktoritöö on seotud viimaste aastate avastusel, et mitme koopiana genoomis asuvaid geenipiirkondi on palju ja need on suhteliselt altid erinevatele ümberkorraldustele. «Oma töös keskendusin inimeste ja primaatide eelkõige viljakusega seotud geeniduplikatsioonidele,» ütles Hallast. Vaatluse all olnud geeniperekond on tema sõnul asendamatu normaalse viljakuse tagamisel ning seetõttu on oluline seda paremini mõista. 

Hallastit juhendas Maris Laan ja Monticellit Mihhail Lotman, keda kumbagi tunnustati tänukirjaga.

Konkursi hindamiskomisjoni esimees, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi professor Hannes Palang ütles, et peapreemia saab konkursil see, kelle töö paistab oma tasemekategoorias kõige rohkem silma. Peapreemiat on välja antud vaid kaks aastat ja mõlemal juhul on pärjatuks osutunud doktoritööd.

«Tase läheb aasta-aastalt üles,» tõdes Palang. «Tudengid on ära jaganud, et siia on mõtet oma tööd saata.» Tema sõnul võib isegi juhtuda, et oma koduinstitutsioonis mitte täit tunnustust saanud teadustööd hinnatakse ministeeriumi konkursil kõrgemalt.

Kokku hinnati preemia vääriliseks Tartu Ülikoolist 46, Tallinna Tehnikaülikoolist seitse, Tallinna Ülikoolist kaks ning Eesti Maaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Tallinna Tervis hoiu Kõrgkoolist igaühest üks teadustöö.

Konkursile laekunud töid hinnati kolmes tasemekategoorias ja neljas valdkonnas. Kõige rohkem töid (184) laekus ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, kõige vähem (33) terviseuuringute valdkonnas.

Konkursitöid hindas 16-liikmeline oma ala spetsialistidest koosnev komisjon, kes jagas parimate tööde vahel välja 59 preemiat kokku 950 000 krooni väärtuses. Lisaks anti välja kaks valdkonna- ja tasemeülest peapreemiat summas 55 000 krooni ning 35 ilma rahalise preemiata tänukirja.

Konkursi auhinnafondis oli 950 000 krooni, preemiate suurus küünib 25 000 kroonini. Välja anti kaks 55 000 krooni suurust valdkondade- ja tasemeteülest peapreemiat.

Eesti üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub alates 1991. aastast.

Populaarne

Tagasi üles