Eile presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia pälvinud keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadur Mait Müntel võtab auhinda kui avanssi.
Noore teadlase preemia pälvinud füüsik Mait Müntel jäi tagasihoidlikuks
15. detsember 2009, 00:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ikka on tore, kui tunnustatakse, aga kindlasti ei tee keegi teadlastest oma igapäevast tööd mõttega preemiat saada,» lausus mees, kelle töövaldkond hõlmab ennekõike kõrge energia füüsikat.
Müntel märkis, et tunnustus kuulub tegelikult tervele noorte teadlaste töögrupile ja eriti grupi teaduslikule juhile Martti Raidalile, kelle rahvusvahelise tuntuse tõttu saab Eestis sellisel tasemel teadustööd teha.
«Ma natukene kahtlen, kas ma olen õige inimene seda auhinda saama,» jäi teadlane tagasihoidlikuks ning lisas naljatlemisi, et kuna ta teab väga paljusid tublisid noori eesti teadlasi, lubab ta järgmisel aastal komisjoni töö väga raskeks teha ja nad kõik kandidaatideks esitada.
Münteli resümee on vägagi muljetavaldav. Doktorikraadi kaitses ta Tartu Ülikoolis 2008. aastal teemal «Topeltlaetud Higgsi bosoni detekteerimine CMSi detektoril». Kõrvuti doktoriõpingutega töötas ta Tartus keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis ning teoreetilise füüsika instituudis.
«Kolmekümne ringis teadlased on alles karjääri alguses ja suuremad teaduslikud avastused tehakse hiljem. Isegi kui noorel teadlasel õnnestub olla mõne suurema töö juures, on ikkagi vaja ajalist perspektiivi, et mõista selle tähtsust,» rääkis Müntel.
Müntel on töötanud Helsingi observatooriumis ning Prantsusmaa-Šveitsi piiril Euroopa tuumauuringute keskuses ehk CERNis Suure Hadronite Põrguti kallal. Välismaal töötamist ei nimeta Müntel ajude äravooluks, vaid pigem ajude kasvatamiseks.
«Teadlase elukutse pole terve elu ühes instituudis töötamine. Välismaal käimine ja uute kontaktide loomine on üks hädavajalik teadustöö osa,» rääkis Müntel. «Paljud tulevad tagasi väga suure investeeringuga kõrvade vahel.»
«Mul on hea meel, et noor eesti teadlane on seal ja töötab põletavate teadusküsimuste kallal,» märkis ka auhinna üle andnud president Toomas Hendrik Ilves, kes rõhutas loodus- ja täppisteaduste erilisust teiste teadustega võrreldes. «Loodus- ja täppisteaduses saab teooriat testida, mitte ta ei eksisteeri ainult selleks, et sest rääkida,» seletas Ilves.
Noore teadlase preemiad
Noore teadlase preemia suurus on 75 000 krooni, selle asutaja ja rahastaja on ettevõtja Toomas Luman. Preemia on mõeldud Eesti päritolu kuni 35-aastasele doktorikraadiga teadlasele, kes teeb uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures.
• 2000 – molekulaarbioloog Priit Kogerman
• 2001 – farmakoloog Allen Kaasik, kultuurirahastu preemia – geograaf Hill Kulu
• 2002 – arvutiteadlane Ahto Buldas
• 2003 – keemik Ivo Leito
• 2004 – arvutiteadlane Jaan Raik
• 2005 – neurobioloog Sulev Kõks
• 2006 – hematoloog-onkoloog Alar Aints
• 2007 – keemik Ivari Kaljurand
• 2008 – sotsioloog-meediateadlane Veronika Kalmus