Teadusajakiri Science nimetas selle aasta teadusläbimurdeks inimese väga varajase eellase Ardi (Ardipithecus ramidus) leidmise.
Ardi nimetati 2009. aasta teadusläbimurdeks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. detsember 2009, 12:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ardi oli umbes 120-sentimeetrine ja 44 kilogrammi kaalunud emane, kes elas Aafrika metsades 4,4 miljonit aastat tagasi, kirjutab The Telegraph.
Teadlaste sõnul on ta inimese sugupuu vanim liige, edestades varasemat vanimat liiget, Australopitechus Lucyt miljoni aastaga.
«Ardi jäänuste avastamine heitis valgust ajastule, mil inimese eellased alles hakkasid maapinnal kahel jalal kõndima,» sõnasid uurijad.
Kui varem arvati, et inimesed arenesid šimpansidest, siis uus leid kinnitas hoopis teooriat, mille kohaselt inimestel ja šimpansidel oli kunagi ühine eellane.
«Ardi ei ole tavapärane fossiil. Ta ei ole šimpans ja ta ei ole ka inimene. Ta räägib meile hoopis millestki uuest,» selgitas California ülikooli professor Tim White.
White´i kinnitusel kõndis Ardi kahel jalal. Teadlaste sõnul on Ardi vaagnaluu ehitus selline, mis võimaldas kahel jalal püstiselt edasi liikuda.
Nimi Ardi on teadusliku nimetuse Ardipithecus ramidus`e (maapinna ahvi esivanem) lühend.
Selle aasta tähtsamateks teadusavastusteks peetakse veel ka veel leidmist Kuul, Hubble´i kosmoseteleskoobi parandamist, geeniteraapia arengut ja neutrontähtede ehk pulsarite uurimist.