Portugali geoloogid avastasid Atlandi ookeani põhjast kummalise kujuga moodustise, mis nende sõnul võib olla kokkupõrkekraater.
Atlandi ookeani «praemuna» on kokkupõrkekraater?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. detsember 2009, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuuekilomeetrise läbimõõduga auk, mille keskel on kõrgem osa, sai oma kuju tõttu hüüdnimeks Praemuna, kirjutab BBC.
«Praemuna» asub Assoori arhipelaagist 150 kilomeetri kaugusel ja kahe kilomeetri sügavusel.
Uurijad selgitasid, et kui Praemuna tekkis mõne kosmilise päritoluga objekti tõttu, siis pidi kokkupõrge aset leidma millalgi viimase 17 miljoni aasta jooksul. 17 miljonit aastat on ookeanipõhja basaldikihi vanima osa vanus.
«Oma teooria tõendamiseks peame uurima selle paiga setteid ning otsima vihjed kokkupõrke kohta, nagu näiteks kivimite sulamise jälgi ning kokkupõrkes tekkinud jääke,» selgitas uuringut juhtiv Frederico Dias.
«Praemuna» märgati esmakordselt 2008. aastal merepõhja kajaloodiga uurimisel. Selle aasta septembris-oktoobris sinna paika uus tehtud ekspeditsioon kinnitas seda.
Teadlaste sõnul tekitavad selliseid kõrgema keskmega moodustisi enamjaolt meteoriidid, kuid kõrgem ala ei tõenda siiski veel kokkupõrget.
Teadlased välistasid, et «praemuna» tekkis vulkaanilise tegevuse tagajärjel, sest ei leitud jälgegi laavast.
Uurijate sõnul asub suurest kraatrist nelja kilomeetri kaugusel teine samasugune, kuid märgatavalt väiksem kraater.
«Kui «praemuna» on kraater, siis peab seda ka see teine olema,» selgitas geoloog Dias.
Dias ja ta kolleegid kogusid andmeid nende kahe paiga magnetilisuse ja gravitatsiooni kohta. Järgmisel aastal plaanitakse kaugjuhitava roboti abil võtta ookeanipõhjast proove.
Portugali allveegeoloogid lisasid, et kui see ka ei ole kokkupõrkekraater, on see siiski huvitav pinnamoodustis, mida uurida.
Pilti vaata siit.