Neandertallased valmistasid ehteid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neandertallasi kujutavad vahakujud. Arheoloogide arvates valmistasid need varajased inimesed ehteid
Neandertallasi kujutavad vahakujud. Arheoloogide arvates valmistasid need varajased inimesed ehteid Foto: AFP / Scanpix

Arheoloogid leidsid neandertallaste valmistatud ehteid, mille vanus ulatub 50 000 aasta taha.

Teadlaste sõnul näitab leid, et neandertallased suutsid nüüdisinimesega sarnaselt väljendada end sümbolite kaudu, kirjutab AFP.

Nüüdisinimese valmistatud vanimad ehted pärinevad 75 000 – 120 000 aasta tagusest ajast  Aafrikast ja Lähis-Idast.

Kuna selliseid ehteid ei leitud Euroopa aladelt, kus siis elasid neandertallased, siis arvati, et ehete valmistamine oli omane ainult nüüdisinimesele.

Pikka aega arvati, et neandertallased ei oleks ise suutnud ehteasjade valmistamise ideele tulla.

Suurbritannia Bristoli ülikooli arheoloogide leid aga muutis käsitlust neandertallastest. Kagu-Hispaanias asuvatest koobastest leitud ehted arvatakse pärinevat ajast, mil tänapäevainimene veel ei olnud Euroopasse jõudnud. Teadlased on veendunud, et  need valmistasid neandertallased.

Neandertallaste ehted on põhiliselt merekarbid, mida on värvitud erinevate looduslike värvidega. Osadele on tehtud augud, et neid saaks kaela riputada.

Uuringut juhtinud arheoloogi Joao Zilhao sõnul ei toitunud neandertallased mereandidest, selle tõttu püüti neid vaid ehete saamise eesmärgil.

Teadlane lisas, et neandertallased värvisid karpe mitmete pigmentvärvidega. Osa värve on aga toodud isegi kilomeetrite kauguselt.

Arheoloogid leidsid ka väikseid luid ja suuremate mereloomade koori. Esimesed võisid olla «pintslid», teised aga «kausid», kus värvi segati ja hoiti.

Zilhao arvates näitavad leiud, et neandertallased olid sama loomingulised kui nüüdisinimesed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles